Keskerakond kaalub põhikirja muutmist – kriminaalkurjategijaid automaatselt välja ei visata

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakondlased kogunesid volikogu istungile.
Keskerakondlased kogunesid volikogu istungile. Foto: Erik Prozes

Hetkel ütleb Keskerakonna põhikiri, et erakonna liige arvatakse erakonnast välja kui «erakonna liikme kriminaalasjas on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus». Keskerakond kaalub selle muutmist.

Erakonna aseesimees Enn Eesmaa selgitas, et praegu on kaalumisel selline muudatus, et pärast seda, kui kohtuotsus jõustub, on erakonnal õigus omalt poolt ise otsustada, kas inimene jätta Keskerakonda või mitte.

Eesmaa lisas, et põhikirja plaanitakse muuta mitmes punktis ja selleks tegutseb töörühm, mille juhiks teine aseesimees Kadri Simson.

«Tehtud on ettepanek, mille kongress kas vastu võtab või mitte,» selgitas Eesmaa, kes ei soovinud vastata küsimusele, kas tema arust oleks muudatus erakonnale vajalik või mitte.

«Tõenäoliselt on tehtud ikkagi ettepanek juhatusele ja pärast seda hakkas töörühm tööle. Seal on üsna palju muidki muudatusi, sest põhikiri on meil ikkagi aastaid olnud ja vana,» lisas Eesmaa.

«Kõige parem kommentaator on Kadri, mina ei kuulunud sellesse töörühma. Tema on seda ette kandnud ka piirkondades, aga ma kordan, et selle võtab vastu kongress, kui võtab. Erakond otsustab.»

Kadri Simson jäi põhikirja muudatusest telefoni teel rääkides väga kidakeeldeks. Küsimusele, kelle ettepanekul seda muudatust üldse arutatakse, vastas Simson: «Ma ei ole pähe õppinud, kelle ettepanekul. Mul on selle jaoks eraldi tabel, aga praegusel hetkel ei viibi ma selle tabeli läheduses.»

Küsimusele, kas ta saaks selle muudatuse vajalikkust põhjendada, andis Simson taas häguse vastuse. «Ma ei saa seda teile põhjendada, sest siis oleks see nagu minu põhjendus,» rääkis põhikirja muudatuse töörühma juht..

Ka erakonna juhatuse liige Mailis Reps ei mäletanud, kes selle ettepanekuga lagedale tuli. «Aga vastutab kogu juhatus, sest juhatus läheb selle ettepanekuga volikokku ja sealt edasi kongressile. Ma kahtlen, et keegi on sellele vastu,» ütles ta Postimehele.

Reps selgitas, et töörühm arutas põhikirja muudatusettepanekuid enam kui aasta tagasi ning üheskoos leiti, et niivõrd kategooriline sõnastus ei ole hea ning paindlikkus otsuste tegemisel on igal juhul parem variant.

«Ma arvan, et on täiesti õigustatud, et juhatusel on suurem võimalus kaaluda. Enamikel erakondadel on selline paindlik sõnastus,» osutas Reps.

Kas muudatuse vajalikkus on otseselt seotud mõne kriminaaluurimise all oleva erakonna juhtfiguuriga, näiteks Priit Toobaliga?

«Tol hetkel ei olnud. Kuna see töörühm töötas enam kui aasta tagasi, siis paindlikkus juhatusele oli meil laiemalt mõttes. Seal ei ole eraldi ainult Toobalit välja toodud, vaid tegelikult on terve rida automaatseid väljaarvamusi, mille puhul me oleme aeg-ajalt väga tahtnud seda [põhikirja] punkti ära unustada,» rääkis Reps.

Samas aga ei tähenda see Repsi sõnul kohe seda, et ühtegi karistuse saanut enam välja ei arvata. Otsustamisel võetakse arvesse erinevaid tegureid. «Ma usun, et enamjaolt arvab erakond inimesed välja, kui nad on ikkagi kriminaalkorras karistatud.»

Homme arutab muudatuse vajalikkust ka Keskerakonna volikogu.

Toobal ja Laasi ootavad lõplikku otsust

20. novembril peaks selguma, mida otsustab riigikohus riigikogu keskerakondlastest liikmete Priit Toobali ja Lauri Laasi kaebuses Tallinna ringkonnakohtu otsusele, millega mõisteti nad eraviisilises jälitustegevuses ja sõnumisaladuse rikkumises süüdi.

Eesmaa sõnul aga on põhikirja muutmist arutatud juba palju varem.

Keskerakonna kongress peaks toimuma 29. novembri, seega peaks riigikohus tegema otsuse enne kui Keskerakond jõuab põhikirja muudatust arutada.

Kriminaaluurimise all on ka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja Tallinna linnavolikogu esimees ja erakonna juhatuse liige Kalev Kallo.

Tallinna ringkonnakohus jättis märtsi lõpus muutmata Harju maakohtu mullu langetatud süüdimõistva otsuse Toobali, Laasi ja Keskerakonna suhtes.

Harju maakohus mõistis eelmise aasta 17. oktoobril Toobalile eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamise eest üheksa kuu ja dokumendi võltsimise eest nelja kuu pikkuse tingimisi vangistuse. Liitkaristuseks määras kohus talle üheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Samades asjades, välja arvatud dokumendi võltsimises, süüdistatud Laasi karistuseks jäi üheksa kuud tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.

Võõrale meilikontole sisenemise ning e-kirjadega tutvumise ja nende edastamise tõttu süüdistuse saanud Ivor Onksionile mõistis kohus 200 miinimumpäevamäära ehk 640 euro suuruse rahalise karistuse.

Keskerakonna tunnistas kohus süüdi selles, et Toobal võltsis erakonna peasekretäri ehk juhtivtöötaja ja pädeva isikuna erakonna kassa sissetuleku ordereid, võimaldamaks seadusevastaselt erakonna majandustegevusse kaasata teadmata päritoluga sularaha. Kohus määras Keskerakonnale rahalise karistuse 10 000 eurot.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse resolutsiooniga, kuid lisas otsuse põhiosasse oma põhjendused.

Ringkonnakohus nõustus ka seisukohaga, et Toobal ja Laasi kallutasid 2011. aasta kevadel ja suvel mitme kuu jooksul Tallinna linnavolikogu sotside fraktsiooni nõunikku Ivor Onksioni koguma salaja andmeid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja selle liikmete kohta. Seejuures kihutasid nad teda sisenema varjatult sotsiaaldemokraadi Hannes Rummi elektronpostkasti ja edastama neile postkastis olevate Rummile saadetud sõnumite sisu.

Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid riigikohtule kassatsioonkaebuse nii Toobali, Laasi kui Keskerakonna kaitsjad.

Kui Toobal ja Laasi peaksid jääma kuritegudes lõplikult süüdi, tuleb neil praeguse korra järgi lahkuda nii Keskerakonnast kui riigikogust. Riigikogus hakkavad neid sel juhul asendama Võru linnavolikogu praegune juht Anneli Ott ja end vabakutseliseks poliitikateadlaseks nimetav Kerstin-Oudekki Loone.

Põhiseadus ja riigikogu liikme staatuse seadus näevad ette, et saadiku volitused lõpevad enne tähtaega, kui jõustub teda süüdi mõistev kohtuotsus. Kui muidu makstakse riigikogu liikmele volituste lõppemisel ühekordset, kuni kuue kuu palga suurust hüvitist, siis süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel parlamendist lahkunud liikmel sellele õigust ei ole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles