Riigikontrolör Alar Karis saatis valitsuskabineti tänase istungi eel riigikantseleile kirja, milles rõhutab, et erakoolide praegune rahastamine on kontrollimatu ja jätkusuutmatu ning et omavalitsustele tuleb anda õigus uute erakoolide loomisel sõna sekka öelda.
«Oluline on tähele panna, et 2011. aastal jõustunud seadusemuudatused, millega erakoolide tegevuskulude tasumine pandi kogu ühiskonna õlule, on tekitanud erakoolide hulga arvulise hüppe,» osutas Karis kirjas. Ta viitas haridus- ja teadusministeeriumi arvutustele, et kui erakoolide kommunaalkulusid hakataks järgnevatel aastatel riigieelarvest kinni maksma, toetataks erakoolide õpilasi enam kui 50 protsenti suurema summaga kui munitsipaalkoolide õpilasi ning see saab tulla vaid ülejäänud haridusraha kasvu arvelt.
«Ministeerium on ka nentinud, et praegusel viisil jätkates pole võimatu, et summad erakoolide tegevuskulude katmiseks jõuavad lähema kümne aastaga paarikümne miljoni euroni. Kulude kasv on seega prognoosimatu. Riigikontroll ei saa praeguse automaatse maksmiskohustuse põlistamist toetada,» märkis Karis.
Teiseks rõhutas riigikontrolör kirjas, et omavalitsustele tuleb anda kaasarääkimisõigus. «Kuigi vajaliku arvu õppeasutuste ülalpidamine on riigi ja kohalike omavalitsuste kohustus, on üldhariduskoolid valdavas osas kohalike omavalitsuste pidada. Kohalike omavalitsuste võimalus arvestada oma koolivõrgu kujundamisel erakoolidega, ei ole seaduse tasandil siiani selgelt reguleeritud.»
«Praegu on kohalik omavalitsus erakoolide tekkimise protsessist kõrvale jäetud – erakoolile loa andmisel ei ole vaja arvesse võtta, kas omavalitsusel on koolikohti kõigile lastele ja kui palju nendest kohtadest erakooli siirduvate laste arvelt tühjaks jääb. Seega pole sisuliselt ei riigil ega omavalitsusel ehk olulistel rahastajatel võimalik mõjutada erakoolide tekkimist, kuigi koolivõrk on piisav ja veel üht kooli, mille tegevuskulude katmises kõik maksumaksjad osalema peavad, ei ole mõistlik luua.»
«Praegune olukord, kus omavalitsusel pole isegi mingit kaasarääkimisõigust, küll aga kohustus maksta, pole kindlasti normaalne,» märkis Karis.
Tema hinnangul peaks omavalitsus edaspidi saama aegsasti teada erakooli asutamise soovist ning kaaluma oma vajadusi ja võimalusi integreerida uus kool valla või linna koolivõrku, kui erakooli asutaja seda samuti soovib. «Teiste sõnadega – uute erakoolide loomise puhul peaks olema omavalitsuse roll kaaluda kogukonna soove ja vajadusi ning otsustada enda võimalust mööda koostöö tegemise üle.»
Kolmandaks märkis Karis, et koolivõrk vajab korrastamist ning sellele on riigikontroll aastaid tähelepanu juhtinud. «Praegu on nii haridus- ja teadusministeerium kui ka kohalikud omavalitsused tegemas mitmeid olulisi otsuseid koolivõrgu ümberkujundamiseks, oma mõju koolivõrgule saab lähiajal olema ka Vabariigi Valitsuse plaanitaval halduskorralduse muudatusel. Seega on lähiaastatel koolivõrgus ees suuremad muutused.»
Valitsus arutab tänasel kabinetiistungil erakooliseaduse eelnõu, mis näeb ette võtta ära 2011. aastast valdadele ja linnadele pandud kohustus katta erakoolide tegevuskulud ning teha see omavalitsustele vabatahtlikuks.