Valitsus otsustas kabinetiistungil, et saadab järgmisel nädalal riigikokku erakooliseaduse muudatuste eelnõu, pikendades kompromissina selle jõustumise aega.
Valitsus pikendab erakooliseaduse muudatuste jõustumise aega
Kabinetinõupidamisel arutati erakooliseaduse muutmise erinevaid kompromissettepanekuid, ning otsustati, et eelnõu esitatakse riigikogule järgmisel nädalal.
Valitsus jõudis põhimõttelisele kokkuleppele selles, et seaduse jõustumise üleminekuaega pikendatakse. Seni oli ette nähtud jõustumistähtajaks järgmise aasta esimene september. Uue ettepanekuna jõustuks seadus 1. jaanuaril 2017.
Samuti leiti, et haridus- ja teadusministeerium peaks töötama välja haridusliku mitmekesisuse rahastu kontseptsiooni, mille eesmärk on riigi poolt veel täiendavalt toetada väiksemaid erakoole, nagu näiteks Waldorfkoolid.
Tõenäoliselt kirjutatakse seadusesse vajadus käsitleda koolivõrku tervikuna.
Erakooliseaduse muutmise eelnõu järgi muutub erakoolide tegevuskulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Seaduse jõustumisel jääb linnale või vallale võimalus erakoole toetada kui kohalik omavalitsus leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik.
Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Muudatusettepanek puudutab viite erivajadustega laste erakooli, kus õpib 121 õpilast.
Valitsus peab oluliseks, et Eestis oleks hariduslik mitmekesisus ja toetab erakoole ka tulevikus võrdselt munitsipaalkoolidega. Riigi toetus sisaldab õpetajate palka, koolilõunat ja õppekirjandust.
Haridusministeeriumi andmetel moodustavad erakoolides õppijad neli protsenti kõigist õppijatest. Möödunud õppeaasta seisuga oli õpilasi erakoolides 5753.
Olemasolev regulatsioon on kasvatanud erakoolide arvu. 2010. aastal oli erakoole 33, 2014. aastaks kasvas erakoolide arv 46-ni. Statistikas ei kajastu omavalitsuste peetavad Laagri Kool ja Keila Kool ning riigi loodud Tallinna Euroopa Kool.
Riigikohus leidis 2014. aastal, et omavalitsust ei saa kohustada erakooli tegevuskulusid kinni maksma, sest omavalitsuse ülesanne on tagada oma koolide eelarved ja kvaliteetne üldharidus munitsipaalkoolides. Erakoolide tegevuskulude rahastamises osalemine on riiklik ülesanne ning seadusandja peab otsustama, millisel viisil lõpetada põhiseadusevastane olukord.