Piima- ja teraviljatootmisega tegeleva Ain Altermanni peres pole põllumajandus võõras sõna, sel alal tegutses juba tema vanaisa. Nii on ta lapsest saadik põllumajandusse hästi suhtunud, sest isagi on kogu elu just sel alal tegutsenud.
Tellijale
Nagu isa, nõnda pojad: Peres on hea asju ajada, sest pole kadedust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kooli lõppedes tahtis nooruke Ain hoopis sõjakooli minna, kuid isa pisukese suunamise järel asus ta ikkagi põllumajandust õppima. Siiski ei läinud ta kohe isa juurde tööle. “Aga ühel hetkel tulid keerulised ajad ja pidi vanematele appi minema. Nüüd olen siin olnud juba umbes 15 aastat,” rääkis ta.