Nagu isa, nõnda pojad. Henrik Klammer: “Ma ei tahaks põllumajandusega seonduvast loobuda”

, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teraviljakasvatusele, rohusööda tootmisele ja põllumajandusteenustele keskendunud Voore Farmi juhi Indrek Klammeri pojast Henrikust on sirgunud isale väärikas kolleeg.
Teraviljakasvatusele, rohusööda tootmisele ja põllumajandusteenustele keskendunud Voore Farmi juhi Indrek Klammeri pojast Henrikust on sirgunud isale väärikas kolleeg. Foto: Erakogu

Teraviljakasvatusele, rohusööda tootmisele ja põllumajandusteenustele keskendunud Voore Farmi juhi Indrek Klammeri pojast Henrikust on sirgunud isale väärikas kolleeg. Kuigi isa pigem ei soovitakski pojal põllumajandusega tegeleda, on see Henriku kindel soov. Praegu õpib ta Eesti maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala teisel kursusel ning tegutseb ka Voore Farmis arengujuhina.

Millal teis tekkis kirg põllumajanduse vastu?

Huvi põllumajanduse vastu on mul olnud nii kaua, kui mäletan. 90ndate lõpus käis suur osa meie põllumajanduslikust tegevusest koduhoovis. Siin oli meie töökoda, siin seisis tehnika ja ka põhilised põllud asusid kodu lähistel. Võib öelda, et puutusin juba siis iga päev põllumajandusega kokku. Ja otse loomulikult pärineb sealt suuresti ka mu huvi põllumajanduse vastu. Lisaks muretsesid põllumajandustehnika müüjad selle eest, et uue masina müümisel kaasneks sellega ka mõni traktori- või kombainimudel, mis tollel ajal moodustasid väikese farmi mu toapõrandal ja mis tänaseks ehivad riiuleid Voore Farmi kontoris.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles