Laaneots: Eesti piirivalve tuleb tõsiselt käsile võtta

Ants Laaneots

FOTO: Sander Ilvest

Endine kaitseväe juhataja, praegu Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Ants Laaneots leiab, et Pariisi terrorirünnakute järel peab ka Eesti võtma tõsiselt käsile oma piirivalve ja seda veelgi tugevdama.

Laaneots ütles Postimehele, et Euroopa Liit püüab praegu palavikuliselt likvideerida tagajärgi, milles nad ise on süüdi, aga ei tegele põhjustega, miks on piirid lahti ja miks jätkub kontrollimatu põgenikevool. «Häda on selles, et Euroopa Liidu juhtkonnal ei ole olnud ega ole siiamaani mingisugust pagulastekriisi lahendamise strateegiat,» lausus ta.

Laaneotsa sõnul pidanuks juba aasta alguses kinni panema Euroopa välispiiri ja saatma Vahemerele, mille kaudu põgenikud nii Türgi kui Põhja-Aafrika suunalt Euroopasse tulevad, sõjalaevad. «Teine liigutus on alustada rahvusvahelisel tasandil organiseeritud võitlust maffiaga, kes selle pealt miljardeid teenib, saates mitte niivõrd sõjapõgenikke, kuivõrd majanduspõgenikke siia Euroopasse,» ütles ta ja lisas, et Euroopa riikidele on omaseks saanud alati kõigega hilineda.

Kolmandaks pidanuks tema sõnul juba aasta algul või varemgi andma rohkem raha sõjaliste konfliktidega piirnevatele riikidele filtratsioonilaagrite ülesehitamiseks, kus sorteerida välja pagulased, kelle julgeolek on ohus ja kes tõesti vajavad kaitset. «Nüüd peab Euroopa seda suppi ise helpima ja panema sinna võib-olla kümneid ja kümneid miljardeid,» ütles Laaneots, kelle hinnangul astub Euroopa «tõelise kahvanäona reha otsa ja seda mitmendat korda järjest».

Eestis tuleks tema hinnangul eelkõige käsile võtta piirivalve, sest kui Schengeni piiridel hakatakse taastama kontrolli, siis pole välistatud, et kinni tuleb panna ka Eesti-Läti piir. «Ressurssi on juurde antud siseministeeriumile küll, las nad tegutsevad. Neil on piirivalvet tugevdada vaja ka sel viisil, et luua reservgrupid ehk eriüksused juhuks, kui mingid jamad piiridel tulevad, et oleks katta võimalik, sest rutiinse meeskonnaga neil pole piisavalt palju jõudu,» rääkis ta.

Lisaks nähakse Laaneotsa sõnul kolmapäeval esimesele lugemisele jõudva eelnõuga ette kuni 50-meheline reserv, keda saab vajadusel NATO, ELi või ÜRO juhitaval või muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil kasutada.

Tagasi üles