Pärast kabinetinõupidamisel toimunud arutelu kiitis valitsus erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu heaks ning saadab selle edasi riigikogule.
Valitsus saatis erakooliseaduse riigikokku
16. november 2015, 15:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes valitsusele esitatud eelnõuga pikendati tänasel istungil seaduse jõustumise üleminekuaega. Seni oli ette nähtud jõustumistähtajaks järgmise aasta esimene september, mida pikendati 1. jaanuarile 2017.
Peaministri sõnul peab valitsus oluliseks seda, et Eestis oleks hariduslik mitmekesisus ja toetab nüüd ning tulevikus erakoolide õpilasi võrdselt munitsipaalkoolide õpilastega. «Riik saab toetada kõiki võrdselt, sõltumata omandivormist,» rõhutas peaminister
Riigi toetus sisaldab õpetajate ja direktorite palka, koolilõunat ja õppekirjandust.
Valitsuse ettepaneku järgi muutub erakoolide tegevuskulude, ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Seaduse jõustumisel jääb linnale või vallale võimalus erakoole toetada kui kohalik omavalitsus leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik.
Haridus- ja teadusministeerium esitab 11. jaanuariks 2016 valitsusele hariduslikku mitmekesisust toetava erakoolide rahastamise kontseptsiooni, mille eesmärgiks on riigi poolt täiendavalt toetada erakoolides mitmekesise hariduse pakkumist üle Eesti.
Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Eelnõu teeb ettepaneku toetada neid koole tunduvalt suuremas mahus ning pikema aja vältel.
Riik tasub praegu ja tulevikus nii erakoolidele kui ka omavalitsustele iga õpilase kohta võrdselt haridustoetust õpetajate, direktorite palkade, koolilõuna ja õppekirjanduse jm jaoks.
Kohalik omavalitsus ehk koolipidaja katab oma koolide tegevuskulud ise. Seda makstakse eelarvest, mis ei tule riigilt, vaid mis kogutakse oma tuludena, nt tulumaks, tasandusfond või muu omavalitsustulu.
Mitmed omavalitsused nagu Tartu, Rakvere, Viljandi ja Pärnu on juba teatanud, et nad kavatsevad jätkuvalt toetada erakoole. Tallinn ei ole veel selget seisukohta välja öelnud.
Erakoolidel on võimalik veel lisaks küsida täiendavalt õppemaksu, munitsipaalkoolides peab olema kõigile haridus õppemaksuta.
Riigikohus leidis 2014. aastal, et omavalitsust ei saa kohustada erakooli tegevuskulusid kinni maksma, sest omavalitsuse ülesanne on tagada oma koolide eelarved ja kvaliteetne üldharidus munitsipaalkoolides.
Erakoolides õppijad moodustavad neli protsenti kõigist õppijatest. Möödunud õppeaasta seisuga oli õpilasi erakoolides 5753. Olemasolev regulatsioon on kasvatanud erakoolide arvu. 2010. aastal oli erakoole 31, 2014. aastaks kasvas erakoolide arv 46-ni.