Kasekamp: eurooplased hakkavad nüüd ilmselt kõiki moslemeid kahtlustama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Andres Kasekamp.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Pariisi terrorirünnakute tulemusel võib Euroopas kannatada saada Schengeni süsteem, kasvada võib marurahvuslaste populaarsus ning luureorganite töö tõhustamise nimel väheneda privaatsus, arvab Tartu Ülikooli professor, Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse liige Andres Kasekamp.

Põhjuseid, miks terrorirünnakud tabasid just Pariisi, on Kasekampi hinnangul peamiselt kaks. «Esiteks sümboolne tähtsus. Nagu ISIS oma rünnakujärgses läkituses kirja on pannud: Pariis on Lääne elu, kultuuri, väärtuste, elunautimise keskus ja sümbol kogu maailma jaoks ning nende maailmavaateline või ideoloogiline rünnak tehtigi Lääne dekadentlike väärtuste vastu,» sõnas Kasekamp.

Sihtmärgid, mida terroristid valisid, näitavad Kasekampi sõnul sedasama, sest neiks olid kohad, kus noored käivad meelt lahutamas või õhtul väljas. «Fanaatikud väga taunivad sellist elunautimist,» põhjendas Kasekamp. Seekord ei valitud kohti, mis möödunud kordadel terroristidel tavapärane olnud: riigiasutusi, transpordiühendusi või infrastruktuuri.

Prantsusmaal on ka otsene seos Süüriaga, sest Prantsuse lennukid olid juba osalenud ISISe vastases pommitamises, osutas professor.

Teiseks oluliseks teguriks pidas Kasekamp võimalust ehk olemasolevaid tingimusi. «Nii palju, kui teame, olid mitmed Prantsuse kodanikud otseselt rünnakuga seotud, nii et ilmselt oli seal juba piisavalt suur võrgustik toetajaid-kaasaaitajaid olemas. Lisaks oli neil väga pehme sihtmärk võrreldes riigiasutusega, mis on paremini valvatud.»

Mis edasi?

«Täiesti ootuspärane ja ennustatav oli, et Prantsuse sõjalennukid teevad sõjalise löögi ISISe baaside vastu Süürias. See oli loomulik otsene kättemaks ja enda tugevuse näitamine,» leiab Kasekamp.

Edaspidi hakkavad tema arvates aga prantslased ilmselt tegema suuremat koostööd ameeriklastega.

«Huvitav on nüüd vaadata Süürias, kuidas Venemaa ennast positsioneerib. Venemaa ju läks mõni nädal tagasi Süüriasse, väites, et võitleb terrorismiga, ehkki näha on, et nad enamasti võidelnud Assadi režiimi püsimise eest ja hoopis rünnanud mitteradikaalsete vastupanuliikumiste objekte,» rääkis Kasekamp.

Euroopa arengutest rääkides arvas Kasekamp, et kõik hakkavad nüüd küsima Schengeni kohta. «Kohe tekivad inimestel seosed pagulastega – mitte väga õigustatult. Kuid paratamatult toob väide, et üks ründajatest on Süüriast pärit ja Kreeka kaudu mandrile tulnud, hirmu, et koos pagulastega võib teadlikult sisse imbuda terroriste. Hirm ja tahe seda kõike paremini hallata kindlasti ainult kasvab,» arvas professor. Tema hinnangul oleks see väga kurb, kui osaliselt selle rünnaku tulemusel Schengeni režiim kokku varisema hakkaks.  

Kasekamp osutas, et Euroopa lõimumisprotsessis on kõik edasiminekud tulnud tänu kriisidele. «Rahulikel aegadel ükski riik ei taha oma pädevust vähendada, aga kui on suur kriis nagu praegu, siis saadakse aru, et ainult ühiselt on võimalik seda lahendada.»  Ehkki lahenduseni jõudmine on olnud enamasti valusa, pika, inetu kompromissi tulemus.

Kasekamp oli kindel, et kindlasti nähakse terrorismi vastu võitluses vajadust tihendada koostööd EL liikmesriikide sisejulgeolekuasutuste vahel. «Ilmselt see tähendab ka rohkem luureorganite tegevust, sealhulgas ka rohkem pealtkuulamist.» Professor meenutas, kui palju vastuseisu tekitas Snowdeni skandaali, kuid arvas, et nüüd kasvab vajadus ja ka valmidus hakata rohkem inimeste privaatseid isikuandmeid jälitama.

Paraku kasvab Kasekampi hinnangul rünnakute järel ka ühiskonna lõhestumine ning äärmusluse kasv, mis tegelikult ongi terroristide üks eesmärke. «Ühiskonna lõhestamine, rühmade omavahelise sallimatuse kasvatamine, vaenu ja usaldamatuse külvamine - see ei ole ISISele ainuomane, see ongi olnud peaaegu alati terroristide strateegia.»

Samuti pelgas Kasekamp, et arengud viivad hoopis ksenofoobsete migratsioonivastaste, marurahvuslaste erakondade toetuse tõusule Euroopas. Kõige ilmsemaks näiteks pidas ta juba praegust Prantsuse Prantsusmaa paremäärmusliku Rahvusrinde tõusuteed. 

«Eurooplased hakkavad nüüd ilmselt kahtlustama kõiki moslemeid, kellega kokku puutuvad: äkki on nende riiete all terrorist. See omakorda tõrjub neid inimesi lõimumast ühiskonda, mis teeb neid kergemaks saagiks fanaatilise maailmavaatele,» arutles Kasekamp. «Seda ei tohiks teha, aga sellest on väga raske hoiduda.»

Tagasi üles