ERRi nõukogu esimees Agu Uudelepp kinnitas, et rahastamisprobleemidest hoolimata näevad Eesti televaatajad tuleval suvel spordisuursündmuste ülekandeid. Küsimusele, millise telekanali vahendusel, jäi ta aga vastuse võlgu.
Nii vutti kui ka olümpiat näidatakse, kuid kanal on veel lahtine
17. november 2015, 22:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ERRi järgmise aasta eelarve plaanitud suurusjärk jääb Uudelepa sõnul 33 miljoni euro kanti. Rahastus tuleb suuremalt jaolt riigieelarvest ja see on seadusega niimoodi ette nähtud, ent selle summa suhtes on riigiisad ja ERR praegu eri meelt, mistõttu kõik on veel lahtine.
Siiski ei pruugi kavandatud eraldisest piisata, sest järgmisel aastal vajavad kajastamist kulukad 2016. aasta jalgpalli EM ja Rio de Janeiro suveolümpiamängud. Ülekannetele eraldatud raha on ilmselt silmatorkavalt nähtav kulude-tulude tabelis: ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa kirjutas eelmisel reedel Postimehes ilmunud arvamusloos, et ülekande kulude suurusjärk on 1,3–1,4 miljoni eurot.
Probleem seisneb selles, et ERRil napib raha ülekannete tegemiseks, mistõttu on vaja järgmise aasta eelarvesse lisada rohkem finantsvahendeid. Vastasel juhul jääksid spordi otsesaated rahvustelekanali(te)st nägemata. «Praegu räägime suurusjärgust 350 000 eurot,» sõnas Uudelepp. Eelmine nädal käis ajakirjandusest läbi 650 000 eurot.
Miks siis poliitikud ERRile vastu ei tule? Räägitakse, et on häiriv, kui ERR küsib ähvardaval toonil ülekannete jaoks raha juurde, samal ajal töötajaid koondades ja TV3ga teleõiguste ümber läbirääkimisi pidades. Kava kohaselt saaks TV3 endale jalgpalli EMi näitamise õigused ja ERR omakorda vastu suveolümpia kergejõustikuülekannete õigused. Sealjuures jääks venekeelne jalgpalliülekanne ETV+ kanalile alles ja TV3 maksaks ERRile tehingu eest veel pealegi, kirjutas Postimees möödunud neljapäeval.
Uudelepp ütles, et asi ei ole lihtne. Spordiürituste teleülekannete õigustele esitatakse taotlus aastaid varem ette. Näiteks praegu on jalgpalli EMi ülekande õigused ERRi käes, aga sellest hoolimata on juba kohustusi 430 000 euro eest.
Nõukogu esimees lisas, et jalgpalliülekannete ärajätmine, võimaliku TV3ga tehtava teleõiguste vahetuse eest saadav raha ja töötajate koondamised ei ole igal juhul aga piisav korvamaks kulusid. «Ei kata. Need kulud on üle miljoni euro,» kinnitas Uudelepp.
Rääkides koondamistest, ütles Uudelepp, et see on üks osa valitsuse plaanist tõmmata kokku avaliku sektori töötajaskonda ehk üheksa inimest saavad ringhäälingust sule sappa, sõltumata sellest, kas järgmisel aastal toimuvad spordiülekanded või mitte.
Kui Postimees kirjutas eelmisel nädalal ja ka eelmisel kuul, et ERRi töötajad ei saa osa kultuuritöötajatele lubatud palgatõusust, siis Uudelepa hinnangul näitab seda aeg: «[See] saab üheselt selgeks siis, kui riigieelarve kolmas lugemine on lõppenud riigikogus ja me teame, mis on see summa, mis on rahvusringhäälingule eraldatud.»
Uudelepp ütles, et ringhäälingu nõukogu on lootusrikas riigieelarvest eraldatava summa suhtes. Ta lisas, et Eesti televaatajad võivad olla kindlad, et nad näevad spordiülekandeid. «Nii vutti kui ka olümpiat näidatakse,» toonitas ta.