Otepääl eile kokku saanud Kagu-Eesti maavanemad arutasid kiiret internetti võimaldava lairibavõrgu väljaehitamise tulemuslikkust ning jõudsid järeldusele, et see pole Võru-, Põlva- ega Valgamaal oodatud tulemusi andnud.
Kagu-Eesti maavanemad: mobiilne internet pole sobiv «viimase miili» lahendus
18. november 2015, 10:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viie-kuue aasta jooksul on riik ja EL investeerinud Eesti lairiba baasvõrgu arendamisse ligikaudu 30 miljonit eurot. Aastani 2020 plaanitakse investeerida veel 40 miljonit. Tänaseks on selge, et esialgsed plaanid, kuidas internet hajaasustusega alal inimeste ja ettevõteteni jõuab, ei tööta,» tõdes Võru maavanem Andres Kõiv
Kõivu sõnul on ilmselge, et sideoperaatorid pole valmis võtma enda õlule «viimase miili» väljaehitamise kulusid, sest see pole majanduslikult tasuv, aaga ka tarbijale on see ülejõu käiv.
«Nüüd, kui kõik võrgu ehitamisega seotud probleemid on lauale toodud, ongi õige aeg ümber orienteeruda ja vaadata, millised on tehnoloogia vallas toimunud arengud ja analüüsida, miks senised lahendused pole toiminud,» rääkis Kõiv.
«Meie soov on, et lahenduste väljatöötamisse oleksid kaasatud kõik osapooled. Kagu-Eesti piirkonna jaoks on hea internetiühendus eluliselt oluline,» lisas Põlva maavanem Ulla Preeden.
Teiste riikide kogemus on tema sõnul näidanud, et kaasaegse infoühiskonna infrastruktuuri loomine mõjutab positiivselt kogu riigi majandust, kuid eriti suurt mõju omab see maapiirkondade arengule. Kogemuslugusid, kuidas piisavalt heal tasemel internetiühenduse puudumine on takistanud ettevõtluse arengut Kagu-Eestis, on kolme maakonna peale kogunenud omajagu.
Kui senini on räägitud võimalusest interneti jaotusvõrgu väljaehitamiseks kasutada Leader-meetmete vahendeid läbi kogukondlike MTÜde, siis Kagu-Eesti maavanemad selles head lahendust ei näinud. Vajalik investeering oleks liiga suur ning sööks ära Leaderi võimekuse toetada teisi olulisi valdkondasid.
«Raha taotlemine võiks tulevikus olla võimalik läbi hajaasustuse programmi, kust saaks toetust taotleda ka eraisik,» sõnas Valga maavanem Margus Lepik. «Kuid on selge, et üksikjuhtumeid lahendades ei lahenda me probleemi.»
Maavanemate hinnangul võiks pakkuda head tulemust baasvõrgu ehituses ümberorienteerumine raadiolinkide tehnoloogiale, mis tagaks stabiilse püsiühenduse õhu teel. Mobiilset internetti, mis võib olla küll kiire, kuid toob kaasa mahupiirangud ning teenuse kiiruse hootise kõikumise, maavanemad lõpplahendusena ei soosi.
2014. aastal töötati vastavalt valitsuskoalitsiooni leppele siseministeeriumi juhtimisel välja «Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2020», mis toetab Kagu-Eesti kui ühe Eestile strateegiliselt olulise piiriäärse regiooni arengut.
Ühe tegevusena nähakse ette kodude ja ettevõtete hea kvaliteediga lairiba internetiühendusega varustamise toetamist Kagu-Eestis. Rakendusplaanis on vastutajaks ja eestvedajaks määratud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning investeeringu mahuks aastatel 2015-2020 planeeritud eeldatavalt 500 000 eurot.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni eilsel istungil selgus, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil puudub lairiba võrgule loomisele kulutatud kümnetele miljonitele vaatamata igasugune plaan, kuidas kiire internet lõpptarbijateni võiks jõuda. Ministeeriumi esindaja Mait Heidelberg lubas sellise plaani valmimist järgmise aasta veebruariks.