Veganist last kasvatades on väga oluline pidevalt jälgida tema tervisenäitajaid, sest kasvav organism vajab võrdväärses koguses vitamiine ja mineraalaineid.
Endokrinoloog: veganlus pidurdab kasvava lapse arengut
20. november 2015, 16:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aastaid tagasi olin raviarstiks ühele taimetoitlaste perele, kus laps oli umbes pooleaastane, kui sattus haiglasse krampidega ning tal tuvastati väga madal B12-vitamiini tase,» rääkis Tallinna Lastehaigla endokrinoloog Ülle Einberg. Selliste juhtumitega lapsed ja imikud leiavad esmalt tee EMOsse ning seejärel lasteneuroloogi juurde.
Radikaalsete veganitest lapsevanematega Einbergil suuri kokkupuuteid pole olnud, pigem on esinenud mõned üksikud juhud. «Nad hoiavad pigem meditsiinist eemale või püüavad leida selliseid arste, kes on nõus nendega koostööd tegema ning neid toetama,» kirjeldas Einberg.
Ta rõhutas, et lastehaiglates ei suhtuta tegelikult veganlusse halvasti ning kui taimetoitlane tuleb oma lapsega kontrolli, siis selle ta ka saab. Oluline on aga teavitustöö veganperede hulgas, et tuleb määrata lapsele õige toitumine, millega ta saaks vajalikes kogustes kõiki toitaineid, vitamiine ja mineraalaineid.
Esimesed märgid lapse võimalikest terviseriketest ilmnevad kasvu ja kaalu pidurdusega, mis pole küll väga erakorraline, ent on siiski aina süvenev probleem. Lapsevanema peaks tähelepanelikuks tegema ka lapse üldine nõrkus ja pidev väsimus, mida on imiku puhul raske märgata, sest nad magavad ööpäevas nagunii palju.
«Lapsed on ju rinnapiimatoidul ja kui saavad seda näiteks kuus kuud, siis alguses midagi tõsist ei juhtugi, kui pole tegu sellise emaga, kes raseduse ajal oli dieedil ega tarbinud loomset toitu. Sellisel juhul võib juba imiku esimestel elukuudel avalduda rahutus,» kirjeldas Einberg.
Einbergi sõnul teeb arste kurvaks osade veganite seisukoht, et lapsele D-vitamiini ei anta, kuigi see on profülaktika mõttes vajalik. «Meie kliimas on see väga oluline. Suvega koguvad paljud lapsed ja täiskasvanud piisava D-vitamiini hulga, aga alates sügisest kuni jaanipäevani on ikkagi oluline, et lapsed saaksid lisaks D-vitamiini,» ütles Einberg.
Populaarseks tendentsiks on osutunud ka veganlus murdeealiste seas, mil alati ei pruugi olla määravaks perekondlik taust. «See on selline vanus, mil olulised eeskujud tulevad oma klassist või huviringidest, käiakse ka foorumites selle kohta lugemas,» ütles Einberg.
Noorte keha pole veel hormonaalselt küps, isegi kui tüdrukutel on menstruatsioon juba alanud, kasvuprotsessid veel käivad ning aju tahab samuti toitu saada. Noorte taimetoitlaste hulgas esineb rasket D-vitamiini- ja rauapuudust, mis hakkavad nende tervist mõjutama.
«Minu vastuvõttudelt on noori saadetud edasisse kontrolli kas kilpnäärme alatalitluse kahtlusega või menstruatsioonitsükli häiretega,» avaldas Einberg. Seejärel on esimene asi püüda toitumine paika saada. «Kuidas see õnnestub, jääb perede teada, kuid osad vanemad on väga mures oma nooruki pärast,» lisas ta.
Lisaks on ka selliseid lapsi, kes pole veganid, kuid tõrguvad liha söömisel. Neil kontrollitakse peamiselt raua ja B12-vitamiini taset, mis pole Einbergi sõnul nii ekstreemne, sest neid saab lisana tarbida. «Kui laps saab kõiki toitaineid, siis ei tohiks tal tekkida teiste vitamiinide ja mineraalainete defitsiiti,» lisas ta.
Einberg rõhutas, et äärmused pole head ja nende hulgas ka mingi aine pikaajaline üle- või alatarbimine. «Ka igapäevaselt suure koguse liha söömine pole hea, sest taimnegi toit on oluline,» ütles ta.