Rikaste riikide klubi OECD täna avaldatud haridusvaldkonna kogumik toob Eesti peamiste murekohtadena välja noorte õpetajate defitsiidi ja piiratud IKT vahendite kasutamise klassitundides, aga ka suurima languse haridusele ettenähtud kulutustes riigi SKP-st.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi rõhutas OECD iga-aastase haridusindikaatorite raporti «EAG: OECD Indicators» tutvustamisel, et tulemusi analüüsides tuleb arvestada, et me alles jõudsime OECD «superliigasse».
«Esimene asi, mida ma hirmsasti tahaks, et me endale kõik meelde tuletaksime, on see, et see on superliiga – need on maailma parimad. Sinna me oleme hirmsasti pürginud ja kui tulemus on see, et me loeme pealkirju, kuidas me oleme OECD viimaste hulgas, siis katsugem seda ikka vältida,» rääkis Ligi.
«Hariduses on meie positsioon laias laastus parim,» lausus Ligi OECD tulemusi tõlgendades.
OECD esindaja Soumaya Maghnouj selgitas, et nii nagu ka teistes OECD riikides, ootab Eestit ees põlvkondade vahetus õpetajate seas, mistõttu seistakse silmitsi küsimustega, kuidas pakkuda õpetajatele konkurentsivõimelist palka, et leida ja hoida koolis andekaid õpetajaid.
Eesti puhul tuuakse kogumikus esile, et pooled keskhariduses töötavatest õpetajatest on 50-aastased või vanemad ning 19 protsenti 60-aastased või vanemad – see on suurim osakaal OECD partnerriikides.
Ligi märkis Postimehele, et kuigi üle 50-aastased õpetajad on väga targad ja kogenud, siis hariduses on küsimus alati pealekasvus. «Mida see peegeldab, kui noori peale ei kasva. See amet iseenesest on kindel leib, aga palgatase ei ole rahuldanud, rahuldanud ei ole ka selle ameti prestiiž,» nentis minister.
«Proovime seda prestiiži tõsta õiguste täpsema reguleerimise ja palgaga. Aga seda kõike saab teha ainult struktuursete reformidega. Praegu oli parlamendis üks vaidlus, millest sõltub õpetaja palk rohkem kui ühe protsendi võrra, mis tegelikult pole tühiasi. Peame kallutama neid hariduskulusid sihipärasemaks ja sama lugu on ka erakoolidega: ei saa olla ühel koolitüübil topeltrahastus nagu praegu on,» rääkis Ligi.
Õpetajate palgakasv oli Eestis aastatel 2005–2013 üks kiiremaid OECD riikides: põhikooli kolmandas astmes ja gümnaasiumis töötavate õpetajate palgad tõusid 31 protsenti. Samas on üldhariduse õpetajate töötasu alammäär Eestis üks madalamaid OECD ja EL-i 21 riigi seas. Palkade erinevus õpetajate seas on Eestis suhteliselt väike – skaala ülemises osas on tasu kolmandiku kõrgem kui alustavatel õpetajatel. Selle näitajaga jäädakse OECD keskmisest aga tunduvalt allapoole, vahed õpetajate töötasudes on suuremad.
Maghnouj rõhutas, et OECD asi ei ole öelda, millist poliitikat peaks või tuleks muuta, kuid nemad hindavad hariduse kvaliteeti, samuti konkurentsivõimet. Selleks, et leida koolidesse uusi andekaid õpetajaid, peaks Eesti neile pakkuma konkurentsivõimelisemat palka ja häid karjäärivõimalusi.
Ligi tõdes, et õpetajate palgatõus on Eestis olnud OECD riikidest kiireim, kuid teekond eesmärgini on veel pikk.
OECD raport tõi esile, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) muudab Eestis õppimist ning loob vajaduse õpetajakoolituste järele. Kuigi näiteks laste ja õpilaste juurdepääs internetile on OECD keskmisest märkimisväärselt kõrgem, siis interneti kasutamine koolides püsib Eestis OECD keskmisel tasemel. Peaaegu veerand õpetajatest tunnistas, et neil on väga suur vajadus IKT valdkonnas koolituse järele.
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi nentis, et ühest küljest on see objektiivne põlvkondlik põhjus, miks õpetajad tunnevad end ebakindlalt. «Nad näevad, et noored on väga vilunud. Nii vara pole nad selle teemaga tegelenud kui praegused õpilased, sellest ka nende endi hinnang, et nad ütlevad, et nad vajavad rohkem – see on positiivne tunne. Ma arvan, et see on edasiviiv,» lausus Ligi.
Minister kinnitas, et plaanis on pakkuda õpetajatele ka üleriiklikul tasemel koolitusi. Samuti sunnib õpetajaid õppima digitaalne õppevara. «Avame siin e-Koolikoti portaali tänavu, kus õppevara hakkab koonduma ja see on suures osas ju tasuta,» märkis Ligi.
Muu hulgas märgiti kogumikus, et Eestis on väiksemad klassid kui OECD riikides keskmiselt (15 õpilast klassis põhikooli 7.-9. klassis), mis annavad õpetajatele head õpetamistingimused.
OECD kogumikus tõstetakse esile, et haridus on Eestis peamiselt riiklikult rahastatud, ent haridusasutustele ettenähtud avaliku sektori kulutuste osakaal riigi rikkusest (SKT) on läbi teinud ühe suurima languse OECD riikide seas. Haridus- ja teadusministeerium seab eesmärgiks hoida hariduskulusid SKT-st 6-7 protsenti.
Praegu on OECD-l 34 liikmesriiki. Eesti kutsuti OECD liikmeks juunis 2010 ja sai liikmeks 9. detsembril 2010.