Eestis on raske asüüli saada

PPA välismaalastetalituse juhataja Liis Valgu sõnul pole paljudel varjupaigataotlejatel kaasas dokumente, mis annaksid kindluse, kas ta on see, kellena ta end tutvustab. Foto: Mihkel Maripuu

Aastas saabub Eestisse sadu sisserändajaid kolmandatest riikidest. Illegaalid, kellel puuduvad dokumendid ning kes võivad Eestist edasi põgeneda, paneb politsei- ja piirivalveamet (PPA) Harku kinnipidamiskeskusesse. Asüülitaotlejad võivad üldjuhul aga vabalt elada Vao varjupaigakeskuses.

Tänavu kümne kuu jooksul on Harku kinnipidamiskeskusesse paigutatud 133 välismaalast, kellest pooled on taotlenud ka asüüli. Kümne kuuga esitati kokku 208 varjupaigataotlust. Rahvusvahelise kaitse sai sama aja vältel 71 inimest.

Paljude lootused ei täitu – pärast kuudepikkust ootamist okastraadi taga või vabaduses saadetakse enamik neist tagasi.

Kõik need inimesed püüavad vähemal-rohkemal määral õppida tundma meie kultuuri, õppida keelt. Eestist on oma mälestus ja arvamus järjest rohkematel inimestel, kelle puhul ei arvaks iialgi, et nad kaugest väikeriigist üldse midagi teaks.

PPA välismaalastetalituse juhataja Liis Valk selgitab, miks ikkagi suurem hulk tagasi koduriiki saadetakse.

Kas teate kedagi, kes on kinnipidamiskeskuses kunagi asüüli saanud?