Aasta ja kaks kuud Harku kinnipidamiskeskuses asüüli oodanud sudaanlane Khalid ei ole maha matnud lootust hakata tulevikus elama Eestis.
Harku mässu üks korraldajatest: tahtsime aru saada, milles on probleem
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
25. november 2015, 23:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mees raiub järjekindlalt, et Eesti oligi tema sihtkoht, kui ta üle aasta tagasi Venemaalt ebaseaduslikult üle piiri tuli. Enda väitel üksi, ilma perekonnata.
«Otsisin internetist ja leidsin, et Eesti on sõbralik koht, kenad inimesed. Ma tulin siia teadlikult, Eesti tundus mulle sobiva kohana,» kõlab inglise keelt oskava sudaanlase jutt üsna uskumatuna.
Enda teada on Khalid üks kauaaegsemaid Harku keskuse asukaid. Ajaga trumpab üle vaid tema sõber, kes on keskuses oodanud 16 kuud.
«Siin (keskuses – toim) paistab olevat nii, et mitte keegi ei saa asüüli, kohus ei anna kellelegi,» ütleb mees ja toob näite, kuidas tema sõber oli oma kodumaal poliitiliselt taga kiusatud, kuid asüüli pole sellest hoolimata saanud.
Kui Khalidilt küsida, mida ta arvab sellest, et peab nii kaua sisuliselt vangistuses istuma, vastab mees ratsionaalselt: «Euroopas on asüüli taotlemine väga pikaajaline protsess.»
Samas lisab ta, et kuigi sealviibijad saavad omavahel hästi läbi, ei ole elu lihtne. Esiteks polevat mitte midagi muud teha kui vaid magada ja oodata. «Ei olegi suurt tahtmist midagi teha, psühholoogiline surve on väga suur.»
Teiseks probleemiks peab mees seda, et ei saa helistada oma perekonnale, sest see on väga kallis.
Khalid oli üks neist, kes 10. novembril kinnipidamiskeskuses kongolasest sõbra toetuseks protestis. «Tahtsime aru saada, mis on probleem ja miks meie sõber saab karistada,» põhjendab ta oma tegu. «Tahtsime rahumeelselt protestida ja asja arutada.»
Nüüd on politseiametnikud Khalidi kinnitusel elanikele selgeks teinud, et kinnipidamiskeskuses ei ole protestid lubatud. «Me ei ole selles keskuses midagi halba teinud, ei ole midagi lõhkunud. Me ei teegi siin üldse mitte midagi,» räägib ta.
Mäss Harku kinnipidamiskeskuses sai alguse sellest, et ühele kinnipeetavale anti teada otsusest tema keskuses viibimise aega kahe kuu võrra pikendada. Kongost pärit mees läks agressiivseks ning ta viidi eraldatud ruumi. Seda nägid pealt teised keskuse elanikud, kellest osa tundis, et keskuse töötajad teevad mehele ülekohut, kui teda vägisi kinnisesse ruumi viivad.