Haruldased loopealsed on hävinemas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Saarnaki loopealne

FOTO: Aveliina Helm

Loodusteadlaste hinnangul on Eestis paiknevad ning maailmas ainulaadsed loopealsed nii halvas seisukorras, et kui nende taastamiseks ja hooldamiseks kohe midagi ette ei võeta, hävinevad need järgmise kümnendi jooksul täielikult.

Atla loopealne Saaremaal

FOTO: Aveliina Helm

Eeriksaare loopealne Saaremaal

FOTO: Aveliina Helm / Tartu ülikool

Tartu Ülikooli loodusteadlased, Eesti Looduseuurijate Selts ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing saatsid käesoleval nädalal keskkonnaministrile pöördumise, milles avaldasid sügavat muret Eesti loopealsete halva seisukorra üle. Nende hinnangul on suure osa täna küllaltki kinni kasvanud loopealsete taastamine veel võimalik, kuid see vajab kiiret tegutsemist.

Tartu Ülikooli teadur Aveliina Helm rääkis Postimees.ee´le, et kui 1930. aastatel oli Eestis üle 43 000 hektari loopealseid, siis sajandivahetusel oli neid säilinud ligikaudu 12 000 hektarit ning praegu on rahuldavas olukorras loopealseid alles vaid umbes 3000 hektarit, kusjuures regulaarselt hooldatavaid kooslusi on sealhulgas ligikaudu 1300 hektarit.

«Tõeliselt heas seisus looalad on on võimalik üles lugeda ühe-kahe käe näppudel,» tõdes Helm.

Loopealsed on poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused, mis tähendab, et nad on kujunenud aastasadade, isegi aastatuhandete vältel inimese ja looduse koostöös.

Suure osa loopealsete hävimine jääb juba nõukogude aega, mil sobivad alad võeti kasutusena põllumaadena, liiga õhukese mullaga loopealseid aga püüti «vääristada» metsaistutamisega ning suur osa jäeti lihtsalt kasutusest välja.

Loopealne on Eesti ja kogu Euroopa üks omapärasemaid ja mitmekesisemaid taimekooslusi, mida võib Helmi hinnangul pidada nii looduskaitselises kui ka traditsioonilise maastikupildi mõttes Eesti «kaubamärgiks». Nimelt paikneb tervelt kolmandik kogu maailma loopealsetest just nimelt Eestis. Arvestataval hulgal esineb loopealseid veel vaid Rootsi suurtel saartel Ölandil ja Gotlandil.

«Kuigi loopealseid on maailmas vähe, on nendega seotud väga eriline osa kogu Euroopa floorast,» rääkis Helm. Omapäraste keskkonnatingimuste ja tuhandeid aastaid väldanud mõõduka inimmõju tõttu on loopealsetele kujunenud iseäralik ja rikas kooslus. Kokku on loopealsetel kasvamas 270 soontaimeliiki, 142 liiki samblaid ja 263 liiki samblikke.

Loopealsed kuuluvad ka üle-Euroopalise looduskaitsevõrgustiku Natura 2000 esmatähtsate elupaigatüüpide hulka ning selle raames on Eesti võtnud endale kohustuse tagada vähemalt 9800 hektari loopealsete säilimine.

Hooldamise lõpetamisel hakkab lookooslus Helmi sõnul kinni kasvama kadakate ja mändidega, mille tagajärjel kaovad kooslusesele iseloomulikud taimeliigid ja nendega koos ka teised organismirühmad.

«Võsastuda laskmine võrdub kooslusetüübi tahtliku hävitamisega ja sel juhul on Eesti täielikult ebaõnnestunud Euroopas esmatähtsa elupaigatüübi kaitsel. Euroopa Liidu ees võetud kohustuste mittetäitmisel aga ähvardavad Eestit suhkrutrahvile sarnased sanktsioonid,» rääkis Helm.

Eriliselt taunimisväärseks tuleb tema sõnul pidada olukorda, kus looalade rahuldavat hooldust pole suudetud korraldada isegi looduskaitsealadel ning Vilsandi ja Lahemaa rahvuspargis, mille kaitse-eeskirjades on põhieesmärkideks seatud ranniku- ja pärandmaastike kaitse.

Sanktsioonid Eestit veel ei ähvarda

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja kt Taimo Aasma kinnitusel jagab ministeerium teadlaste muret Eesti loopealsete käekäigu pärast.

Poollooduslike koosluste kaitse koosneb tema sõnul kahest osast: koosluse taastamisest ja regulaarsest hooldusest. Loopealsete puhul on selleks karjatamine. See aga eeldab lisaks rahalistele vahenditele ka inimest, kes oleks huvitaud kohapeal karjatamisest. «Sellise üle-Eestilise süsteemi loomine on aga pikk protsess,» nentis Aasma.

Alates 2007. aastast finantseeritakse tema sõnul Natura 2000 alal asuvate poollooduslike koosluste hooldamist EL-i põllumajandustoetuste eelarvest kuni 60 miljoni krooniga igal aastal. Mitmete projektide raames on ostetud ka kariloomi ja antud need niitude hooldajate kasutusse.

Lisaks saavad MTÜd Euroopa Regionaalarengu Fondist poollooduslike koosluste hooldamiseks toetust rohkem kui 600 karilooma soetamiseks.

Aasma sõnul peab Eesti Euroopa Komisjonile küll aru andma, mida Natura alade loodusväärtuste säilitamiseks on tehtud, kuid samas ei eelda Euroopa Komisjon tema kinnitusel, et Eesti suudaks koheselt kõiki kooslusi hooldada.

Sanktsioonid meid Aasma kinnitusel täna ei ähvarda, pigem loodab riik saada järgmiseks rahastusperioodiks hooldatavate alade pindala suurendamiseks rohkem ELi vahendeid.

Tagasi üles