Einsteini vigurpiparkoogid. Sada aastat üldrelatiivsust

Saksamaal Berliini lähedal Potsdamis Telegrafenbergi ehk Telegraafimäe teaduspargis võib näha kummalist ja veidike kuulsa kataloonlase Antoni Gaudí art nouveau stiili meenutavat torni. Kuid see pole Gaudí projekteeritud, vaid hoopis saksa arhitekti Erich Mendelsoni looming. 1921. aastal valminud ekspressionistlik torn ehitati selleks, et mõõta ülitäpselt Päikese gravitatsioonist tingitud üliväikesed spektrijoonte nihked, mida nüüd tuntakse punanihkena. Sellega püüti tõestada Einsteini üldrelatiivsusteooriat. Mistõttu kannab päikeseobservatoorium Einsteini torni nime. Einstein selles ei töötanud, küll aga toetas päikeseteleskoobi ehitamist ja külastas seda kord koos arhitektiga. Tema kommentaar torni arhitektuurile oli pärast mõnetunnilist mõtlemist lühike: „Orgaaniline.” Foto: Tiit Kändler

Neil päevil täitub sajand ajast, mil 36-aastane saksa juudist füüsik Albert Einstein suutis pärast mitmeaastast ponnistust matematiliselt korrektselt kirja panna üldrelatiivsusteooria – piltilusalt öeldes – üsna samal tunnil kui David Hilbert.

Saksa matemaatik Hilbert, kes oli Einsteinilt endalt saanud vihje, mille kallal too ponnistab, töötas matemaatika välja mõni päev enne Einsteini, kuid andis talle eesõiguse. Lõppude lõpuks oli ju Albert Einstein tulnud oma kuulsate mõtteliste eksperimentidega selle peale, et gravitatsioonil ja kiirendusel pole mingit vahet. Kui oleme kiirenevalt tõusvas kiirliftis, ei saa me mõõta, kas meid surub järjest tugevamini põranda külge raskemaks muutuv Maa või see, et lift võtab kiirust üles, nii et kõrvad löövad pilli.

Einstein pidas olulise loengu Preisi Akadeemia ees 25. novembril 1915, detsembri alul aga Berliini loenguteatris. Rahvusvaheline Üldrelatiivsuse ja Gravitatsiooni Ühing tähistab Berliinis teooria sajandat aastapäeva 30. novembrist 5. detsembrini.