Euro toob meile uue väärtuse

, rahandusministeeriumi kantslerrahandusministeeriumi kantsler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tea Varrak.
Tea Varrak. Foto: Liis Treimann / Postimees

Uuel aastal on meil kroonide asemel euro. Eurole üleminek ei tee kedagi vaesemaks ega ka rikkamaks, sest kroonid vahetatakse eurode vastu Eesti Panga senise kursi alusel. Seega tuleb kõigi rahaliste väärtuste ümberarvutamiseks teha selle kursiga (1 euro = 15,6466 krooni) üks matemaatiline tehing.


Igapäevaelus ei ole liht­ne arvutada, kui on neli kohta pärast koma. Poes riiuli ees seistes on väga keeruline välja mõel­da, kas 1 euro ja 63 senti maksev šo­kolaad on kallis või mitte. Oluli­ne on meeles pidada, et hin­nad muutuvad väiksemaks võrdses ma­hus. Nii piima, leiva kui liha hind ning palgad ja pensionid ja­gatakse läbi ametliku kursiga.


Abiks eurokalkulaator


Üks võimalus rahulikult uute vää­ringutega harjuda on pöördu­da tagasi pere eelarve juurde. See­­ga tuleks kokku liita kõik sissetulekud, mis kindlalt ühe kuu jooksul laekuvad, ja kõik väljami­nekud. Sissetulekutest lahu­tada väljaminekud ja ülejäänud sum­ma jagada päevade arvuga.


Tundub tüüpilise õpilase elu­kor­raldusena, ent teades täpselt, mitu eurot tohib päevas kulutada, on palju lihtsam kulusid hinnata. Säärast mõtteviisi soovitatakse tihti uude riiki ehk uude rahavääringu piirkonda kolinud inimestele, vältimaks olukorda, kus osa inimese energiast kulub arvutamisele ja kodumaal kehtivate hindadega võrdlemisele.


Rahandusministeerium saadab posti teel kodudesse eurokalkulaatorid, et harjumine uue vääringuga meil kõigil hõlpsam oleks. Teiste riikide näited viitavad sellele, et eurokalkulaatorid on olnud inimestele eurole üleminekul suureks abiks. Kasulikuks või väga kasulikuks töövahendiks nimetas eurokalkulaatoreid 64% Slovakkia, 72% Sloveenia, 82% Küprose ja 68% Malta elanikest. Näiteks Sloveenias kasutavad paljud inimesed eurokalkulaatoreid veel praegugi, neli aastat pärast eurole üleminekut.


2002. aastal euro kasutusele võtnud soomlased tunnistavad, et alles nüüd on nad vabanenud vajadusest arvestada kõik summad ümber Soome markadesse. Eestis tasub eurokalkulaa­tor juba praegu poodi kaasa võtta, et harjutada end uute hindadega.


Kõigi pensionide ja toetuste puhul toetussummad ümardatakse eurodeks ümberarvestamisel ülespoole.
Lisaks alustab Eesti Post detsembrist euromüntide stardikomplektide müüki oma 391 kontoris. Stardikomplekte hakkavad müüma ka kõik pangakontorid.


Ausa hinna kokkulepe


Arvamusküsitluste järgi on elanikkonna üks suurimaid hirme, et euroga kaasneb paratamatult hüppeline hindade tõus. See ei ole kaugeltki nii – euro iseenesest ei põhjusta mingit hinnatõusu, sest üleminek toimub senise kursi alusel.


Kõik kaupmehed on kohusta­tud kroonihinnad konverteerima eurodesse täpselt kurssi ning ümar­damisreeglit järgides ja seda ühe eurosendi täpsusega. See ko­hustus kehtestati juba pool aastat enne eurole ülemine­kut, see­ga on nii kaupmehele kui kliendile väga hästi teada, kui pal­ju konkreetne kaup või tee­nus kroonides ja eurodes mak­sab.


Loomulikult ei tähenda see, et nüüd ja edaspidi ei tohi kaup­lejad hindu üldse muuta, see ei ole vaba turumajanduse olukorras võimalik. Õige turuhinna ku­jundavad pakkumine, nõudlus ja konkurents, Eesti puhul kind­lasti ka maailma­turu kaupade hinnatase. Ei ole mõtet süüdistada praegu euro tulekut selles, et mõningate toidukaupade hinnad on maailmaturu mõjul viimasel ajal hoogsalt tõusnud. See on hoopis teine teema.


Küll on olemas oht, et kauplejad täidavad korrektselt hindade paralleelse näitamise kohustust, kuid kujundavad uued eurohinnad ikkagi sel moel, et ümardavad need tarbijale kahjulikumas suunas. Selle ohu kahandamiseks ongi ellu kutsutud ausa hinnastamise kokkulepe, millega liitujad annavad oma kliendile lubaduse, et nad ei kasuta eurole üleminekut hinnamoonutuste tekitamiseks. Kui selline positiivne eeskuju on juba olemas, siis on ka leppega mitteliitunutel väga keeruline teistmoodi käituda, sest nende kliendid läheksid ilmselt ausa konkurendi juurde üle.

Rahavahetamisega seotud kuupäevad

- Pangad konverteerivad kõik Eesti krooni arvelduskontod 1. jaanuaril 2011 automaatselt keskkursiga ja teenustasuta eurodeks, kaardimaksed muutuvad europõhisteks.


- Sularahaautomaadid seadistatakse väljastama eurosid hiljemalt 48 tunni jooksul pärast eurole üleminekut.


- Eesti krooni sularaha vahetavad pangakontorid keskkursiga ja teenustasuta eurodeks alates 1. detsembrist 2010 kuni 30. juunini 2011, seejärel kuni aasta lõpuni piiratud kontorivõrguga. Alates 2012. aastast vahetab kroone eurodeks Eesti Pank ning teeb seda piiramatu tähtajaga.


- 1. jaanuarist kuni 14. jaanuarini 2011 on kõikides kauplustes ja teenindusasutustes võimalik tasuda nii krooni kui euro sularahaga, vahetusraha tuleb üldjuhul tagastada eurodes. Samal perioodil pakuvad krooni tasuta vahetusteenust ka Eesti Posti kontorid.


- Kokkuvõttes on tagatud krooni sularaha vahetamise võimalus igas kohalikus omavalitsuses. Isikliku turvalisuse huvides vältige suurte sularahakoguste hoidmist enda käes, kasutage vaid ametlikke vahetuskanaleid ja tutvuge eurokupüüride turvaelementidega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles