Tea Varrak: Euro toob meile uuel aastal kindluse ja loob uue väärtuse

, rahandusministeeriumi kantsler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tea Varrak.
Tea Varrak. Foto: PP

Uuel aastal on meil kroonide asemel euro. Nagu üleminek suveajalt talveajale vajab uue rahaga kohanemine aega ja selget meelt. Samal ajal jätab rahavahetus oluliselt rohkem aega harjuda, kroon kehtib sularahamaksevahendina kaks nädalat jaanuari alguses samal ajal euroga.

Enamgi, kõik pangakontorid vahetavad kroone teenustasuta ja keskkursiga eurodeks juba selle aasta 1. detsembrist ning kuus kuud pärast eurole üleminekut. 2011. aasta lõpuni jätkavad pangad tasuta rahavahetuse pakkumist väiksemas hulgas kontorites ja seejärel on Eesti Pank lubanud jätkata kroonide vahetamist piiramata perioodil.

Eurole üleminek ei tee kedagi vaesemaks ega rikkamaks, sest kroonid vahetatakse eurode vastu Eesti Panga senise kursi alusel. Seega tuleb kõigi rahaliste väärtuste ümberarvutamiseks teha selle kursiga (1 euro = 15,6466 krooni) üks matemaatiline tehing. Igapäevaelus on siiski keeruline nelja kohaga pärast koma arvutada.

Seistes poes riiuli ees, on väga keeruline välja mõelda, kas euro ja 63 senti maksev šokolaad on kallis. Oluline on meeles pidada, et hinnad muutuvad väiksemaks võrdses mahus. Nii piima, leiva kui liha hind ning palgad-pensionid jagatakse ametliku kursiga.

Eurokalkulaatorid lihtsustavad üleminekut

Üks võimalusi rahulikult uute vääringutega harjuda on pöörduda tagasi pere-eelarve juurde. Seega tuleks liita kõik sissetulekud, mis kuus kindlalt laekuvad. Sissetulekute summa näib esialgu erinev, ent sellest ei tohi lasta end heidutada. Ei ole vahet, kui mitu kohta näitab konto numbri näit, oluline on väärtus, mida see kannab.

Samuti tuleb liita kõik väljaminekud. Sissetulekutest lahutada väljaminekud ja ülejäänud summa jagada päevade arvuga. Tundub tüüpilise õpilase elukorraldusena, ent teades täpselt, kui palju eurosid tohib päevas kulutada, on palju lihtsam hinnata kohti pärast koma.

Säärast mõtteviisi soovitatakse tihti võõrasse riiki ehk uude rahavääringu piirkonda kolinud inimestele, vältimaks olukorda, kus osa inimese energiast kulub arvutamisele ja hindade võrdlemisele kodumaa omadega. Rahandusministeerium saadab posti teel kodudesse eurokalkulaatorid, et harjumine uue vääringuga meil kõigil hõlpsam oleks.

Välisriikide näited viitavad sellele, et eurokalkulaatoritest on olnud inimestele eurole üleminekul suur abi. Kasulikuks või väga kasulikuks töövahendiks nimetas eurokalkulaatoreid 64 protsenti Slovakkia, 72 protsenti Sloveenia, 82 protsenti Küprose ja 68 protsenti Malta elanikest. Näiteks Sloveenias kasutavad paljud inimesed eurokalkulaatoreid veel praegu, neli aastat pärast eurole üleminekut.

Juba 2002. aastal euro kasutusele võtnud soomlased tunnistavad, et alles nüüd on nad vabanenud vajadusest arvestada kõik summad ümber Soome markadesse. Eestis tasub eurokalkulaator juba praegu poodi kaasa võtta ja harjuda uute hindadega.

Oluline on teada, et kõigi pensionide ja toetuste puhul lähtub riik põhimõttest, et senised toetussummad ümardatakse eurodeks arvestamisel ülespoole, elanikele soodsamas suunas.

Seega võivad pensionärid ja toetusesaajad olla kindlad, et nende sissetulek euro tulekuga ei vähene, samuti ei muutu pensionide ega toetuste väljamaksmise kord. Sotsiaalministeerium teeb kõikide pensionide ja toetuste täpsed ümberarvutused detsembris.

Veel on tähtis teada, et Eesti Post alustab oma 391 kontoris detsembrist euromüntide stardikomplektide müüki. Stardikomplekte hakkavad müüma ka kõik pangakontorid.

Ausa hinnastamise kokkuleppe

Arvamusküsitluste kohaselt on elanike üks suuremaid hirme, et euroga kaasneb paratamatult hüppeline hindade tõus. See ei ole kaugeltki nii, euro iseenesest ei põhjusta mingit hinnatõusu, sest üleminek toimub senise kursi alusel.

Kõik kaupmehed on kohustatud kroonihinnad konverteerima eurodesse täpselt kurssi ja ümardamisreeglit järgides ja seda ühe eurosendi täpsusega.

See kohustus kehtestati neile juba pool aastat enne eurole üleminekut. Seega on nii kaupmehele kui kliendile väga hästi teada, mis konkreetne kaup või teenus kroonides ja eurodes maksab.

Loomulikult ei tähenda see, et nüüd ja edaspidi ei tohi kauplejad hindu üldse muuta, see ei ole vaba turumajanduse puhul võimalik.

Õige turuhinna peavad paika panema pakkumine, nõudlus ja konkurents, Eesti puhul kindlasti maailmaturu hinnatasegi.

Ei ole mõtet süüdistada euro tulekut selles, et nii mõnegi toidukauba hind on maailmaturu mõjul viimasel ajal hoogsalt tõusnud. See on hoopis teine teema.

Küll eksisteerib oht, et kauplejad täidavad korrektselt hindade paralleelse näitamise kohustust, kuid kujundavad eurohinnad ikkagi sel moel, et ümardavad need tarbijale kahjulikus suunas.

Selle ohu kahandamiseks ongi ellu kutsutud ausa hinnastamise kokkulepe, millega liitujad annavad oma kliendile lubaduse, et nad ei kasuta eurole üleminekut kunstlike hinnamoonutuste tekitamiseks.

Kui anda positiivset eeskuju, on leppega mitteliitunutelgi väga keeruline teistmoodi käituda, sest nende kliendid läheksid siis ilmselt ausa konkurendi juurde üle.

Euro annab kindluse tulevikuks

Igapäevamuredest kaugemale vaadates on selge, et Eesti liitumisel euroalaga on märksa suurem ja sügavam tähendus kui krooni vahetamine euro vastu.

Liitumine euroalaga annab meile võimaluse kasutada täiel määral kõiki Euroopa majandus- ja rahandusliidust tulenevaid hüvesid.

Euroalaga liitumine kindlustab Eesti majanduslikku julgeolekut ja tagab igale inimesele senisest suurema majandusliku kindluse tuleviku suhtes.

Euroga võime olla kindlad, et meie kogutud säästud on kaitstud.


Eurole üleminek

• Pangad konverteerivad kõik Eesti krooni arvelduskontod 1. jaanuaril 2011 automaatselt keskkursiga ja teenustasuta eurodeks, kõik kaardimaksed muutuvad europõhiseks.

• Kõik rahaautomaadid seadistatakse ümber väljastama eurosid 48 tunni jooksul pärast eurole üleminekut.

• Eesti kroone sularahana vahetavad kõik pangakontorid keskkursiga ja teenustasuta eurodeks alates 1. detsembrist 2010 kuni 30. juunini 2011, seejärel aasta lõpuni piiratud kontorivõrguga. 2012. aastast vahetab kroone eurodeks Eesti Pank ja teeb seda piiramata tähtajaga.

• 1.-14. jaanuarini 2011 on kõikides kauplustes ja teenindusasutustes võimalik tasuda sularahas nii kroonides kui eurodes, vahetusraha tuleb üldjuhul tagastada eurodes. Samal perioodil pakuvad tasuta kroonivahetusteenust Eesti Posti kontorid.

• Kroonide vahetamise võimalus on tagatud igas kohalikus omavalitsuses. Isikliku turvalisuse huvides vältige suurte sularahakoguste hoidmist enda käes, kasutage vaid ametlikke vahetuskanaleid ja tutvuge eurokupüüride turvaelementidega.

Andmed: rahandusministeerium

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles