Lugesin internetist kurtmist: “Naabril ema surnud, trepikojas mina kõige noorem ja pean ühiskuulutuse lehte panema. Kust teksti leida? Vanemad inimesed on harjunud, et kohalikus lehes on kuulutus.” Abi ta ei saanud, pigem hakati näägutama aegunud kommetest kinnihoidmise pärast: leina südames, mis sa kuulutad oma valu tervele ilmale ja nii edasi.
Tellijale
Vahelugemisi viisakusest: Kaastundeavaldus tundmatule emale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõnda ilmuski kohalikus lehes kaastundeavaldus, kus oli küll kirjas kulunud salmike “mõnest hetkest, mis erakordselt valus”, aga puudus lahkunu nimi – kaastunnet avaldati EMA surma puhul ... All servas aga olid kõigi majaelanike eesnimed kirjas.