Šotimaa kogemus muslimitest pagulaste vastuvõtmisel ja ühiskonda lõimimisel on näidanud, et inimlik suhtlus ja koos tegutsemine avab neile naistele tihti uue maailma, leiab Eestist pärit Kairit Nassir, kes on viimased seitse aastat olnud tugiisikuks Dundees elavatele Iraagi kurdide peredele.
Šotimaal pagulastega tegelev eestlanna: inimlik suhtlus avab neile naistele uue maailma
6. detsember 2015, 07:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kairit Nassir selgitas, et kuna Suurbritannial on muslimitest pagulaste vastuvõtmisel aastakümnetepikkune kogemus, siis on kogu protsess äärmiselt täpselt reglementeeritud. Erinevad teemad (kultuurierinevused, rahaga seonduv, riiklikud tugiteenused jne) võetakse läbi samm-sammult ning seda tehakse võimalikult delikaatselt, kuna põgenikelaagritest kohale saabuvad inimesed on väga raskes traumaseisundis, eriti lapsed. Kõigi laagritest saabujate tausta kontrollitakse põhjalikult.
Pagulaste ühiskonda lõimimisel mängivad Suurbritannias suurt rolli erinevad tugikeskused. Kairit Nassir tõi konkreetseid näiteid Dundee rahvusvahelisest naistekeskusest, kelle heaks ta vabatahtlikuna töötab. Keskus on mõeldud ainult naistele, hetkel aidatakse seal 600 naist. Seejuures rõhutas Nassir, et keskus on mõeldud kõigile mujalt saabunud naistele, sõltumata nende rahvusest või usutunnistusest.
1969.a loodud keskus teeb tihedat koostööd kohalike tööandjate, heategevusühingute, ülikoolide ja riigiasutustega. Keskuses pakutakse naistele sümboolse tasu eest võimalust osaleda keelekursustel ning kõikvõimalikel ametikoolitustel, samuti on seal spetsiaalne ettevalmistuskursus nendele, kes soovivad sooritada kodakondsuseksamit.
Kairit Nassiri sõnul tuleb just Lähis-Idast pärit naiste puhul arvestada, et oma kodumaal võisid nad olla täiesti allasurutud seisus, kuid pakkudes neile inimlikku suhtlust ja erinevaid ühistegevusi, avab keskus naistele uue maailma ja võimaluse üles leida oma mina.
Keskus tegeleb aktiivselt ka vanemate ehk üle 60 aasta vanuste inimeste Šotimaa ühiskonda kaasamisega. «Nemad kipuvad eriti olema vanas ja traditsioonides kinni, kuid kui neile pakkuda erinevaid võimalusi, siis tulevad nad tegelikult väga aktiivselt kaasa,» rääkis Nassir, kelle sõnul käivad Dundee pagulasdaamid näiteks üheskoos curlingut mängimas.
Üheks kõige tõsisemaks probleemiks, millega keskus tänasel päeval silmitsi peab seisma, on aga nn Islamiriigi värbajate tegevus Suurbritannia teismeliste muslimite seas. «See noor on näinud oma kodumaal pealt sugulaste tapmisi ja vägistamisi, kuid kui ta tunneb siia jõudes, et ka siin teda ei taheta, ei jää talle lõpuks enam midagi muud kui internet. Ning sealt saavad ISISe värbajad suure saagi,» tõdes Nassir.
Nii on Suurbritanniast läinud Islamiriigi eest võitlema üle 700 noore, nende seas on seejuures ka väga palju tüdrukuid. Nüüd ongi kesksus alustanud lisaks noorteprogrammidele ka spetsiaalseid koolitusi pagulasvanematele, et nood oskaksid ohu märgid õigel ajal avastada. «Selles mõttes võib keskus olla ka väga suurte probleemide ärahoidja,» märkis Nassir.
Kairit Nassiri hinnangul ongi taoliste keskuste suurimaks väärtuseks see, et nad annavad pagulastele võimaluse ühiskonda panustada, võimaluse olla keegi. Selles kontekstis mõistab Nassir üheselt hukka need pagulased, kes unustavad minevikusündmused kiiresti ära ja hakkavad uuel kodumaal mingit erikohtemist nõudma.
«Sa peaksid olema tänulik, et see riik on andnud sulle varjupaiga, sul on turvaline, su naine ja lapsed on elus, sul on võimalus alustada uut elu – nemad aga unustavad selle ära ja hakkavad näiteks Londonis nõudma šaria-seaduste rakendamist. Mis mõttes?!» kurjustas Kairit Nassir.
Kairit Nassir rääkis oma kogemusest pagulastega töötavate Eesti vabaühenduste Johannes Mihkelsoni Keskus ja Mondo korraldatud seminaridel Tallinnas ja Tartus.