Räägitakse, et tänapäeval pole kuigi lihtne uudne olla. Lexsoul Dancemachinel on see aga õnnestunud. Kui Andy Warhol sai suure tähelepanu osaliseks Campbelli tomatisupi purgiga, siis Lexsoul Dancemachine on oma muusika pannud oapurki ning kutsunud valitud seltskonna ja fännid värske üllitise, kaheteisttollise duubelvinüülina ilmunud debüütalbumi “Deus Lex Machina” esitlusele esimese naistrammijuhi järgi nime saanud lõbusõidutrammi “Pauliine”.
Elu24 video! Kuidas möödus laupäeva õhtu Lexsoul Dancemachinega pealinna rööbastel?
7. detsember 2015, 15:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne, kui liikuv peopaik Lexsoul Train lahkus depoost, et vurada oma raudratastel mööda linna ja lõbusat rahvahulka peale korjata, vestlesime tantsumasinaga - nagu bänd ennast ise nimetab – ääreni funki täis albumist.
Bändiliikmed heitsidki valgust sellele, kui kaua võttis aega kokkumängimine, harjutamine ja asjade lihvimine enne, kui salvestati esikplaat; räägiti, kelle loodud on enamus lugudest, kes on Lexsoul Dancemachine’i hing ja kas muusikažanri valik ka lahkhelisid endaga kaasa tõi. Selgus ka, et ebatavalisel kujul väljaantud funk-soul albumiga pole mingit hinnaalandust tehtud, ei kvaliteedis ega lugude pikkuses.
Peale intervjuud algas möödunud sajandi keskpaigast pärit kohvik-trammis “Pauliine” eelmäng albumiesitluskontserdile. Kusjuures Pauliine on peale paariaastast pausi alles loetud päevad tagasi naasnud pealinna rööbastele, mida laupäeva õhtul kulutati Sander Mölderi mängitud muusika saatel.
Plaadiesitluspidu jätkus kohvik-klubis Sinilind, mille seinte vahele mahtus vaata et lugematu rahvahulk. Lava täitsid peale Lexsoul Dancemachine avangardistlik Estrada Orchestra, Jive Turkey DJ’d ja Old Friends Crew breikarid.
Vaata videot ja galeriid!