Kasekamp: Straujuma tagasiastumine oli oodatud

Läti peaminister Laimdota Straujuma.

FOTO: AP/Scanpix

Läti peaministri Laimdota Straujuma otsus tagasi astuda oli oodatud, sõnas politoloog Andres Kasekamp ning lisas, et ilmselt ei ole valitsusevahetuse taga uue võimuliidu moodustamise kava.

«Straujumat peeti kogu tema peaministriaja ajutiseks valitsusjuhiks ja nüüd sai tema valitsemisaeg otsa,» ütles Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Kasekamp BNSile.

Kasekamp nentis, et Straujuma sai Läti peaministriks üsna ootamatult ja juhuslikult pärast seda, kui senine valitsusjuht Valdis Dombrovskis Maxima kaubanduskeskuse varingu tõttu 2014. aasta alguses ametist tagasi astus. «Ühtsusel oli toona tugevam kandidaat, Artis Pabriks. Strajuma peaministriks saamine oli suur üllatus,» sõnas Kasekamp.

«Kuna Straujuma poliitiline kogemus oli üsna napp, arvasid paljud juba toona, et tema ametiaeg saab olema lühike,» sõnas Kasekamp. Ta märkis, et Strajuma jäi 2014. aasta oktoobris aset leidnud valimiste järel ametisse ning 2015. aasta esimeses pooles oli Läti Euroopa Liidu eesistuja.

Kuna Straujuma poliitiline kogemus oli üsna napp, arvasid paljud juba toona, et tema ametiaeg saab olema lühike.

«Eesistumise ajal oli loomulikult vaja stabiilset valitsust. Sel ajal ei hakka keegi valitsust remontima,» sõnas Kasekamp. «Kui eesistumine suvel läbi sai, hakkasid kohe sügisel puhuma poliitilised tõmbetuuled.»

Kasekampi sõnul jõudsid pinged haripunkti siis, kui valitsus kiitis heaks lennufirma airBaltic investori, Saksa ärimehe Ralf-Dieter Montag-Girmesi. Kasekamp nentis, et otsus tekitas vastakaid arvamusi, kuna Montag-Girmesil on väga tihedad ärisidemed Venemaaga.

«Pärast valitsuse otsust tagandas Strajuma novembri alguses transpordiminister Anrijs Matīssi. Pärast seda otsust olid paljud Läti poliitikavaatlejad arvamusel, et Straujuma ametipäevad on läbi,» sõnas Kasekamp.

Kasekamp märkis, et lisaks on Straujumal ka ambitsioonikas konkurent omaenda erakonnas - endine seimi spiiker Solvita Āboltiņa. «Kahtlemata soovib ka Āboltiņa peaministriks saada,» sõnas politoloog.

«Ilmselt ei ole valitsusjuhi tagasiastumise kava uut võimuliitu moodustada,» sõnas Kasekamp. «Seis Läti parlamendis on sarnane sellega, mis meil riigikogus: kui koostöö ühe erakonnaga on välistatud, siis võimalikke kombinatsioone on vähe.»

Ta viitas sellega asjaolule, et Läti võimuliidu erakonnad – Ühtsus, Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS) ja Rahvuslaste Ühendus – on välistanud koostöö Nils Ušakovsi juhitava erakonnaga Koosmeel.

«Praegune valitsusliit ilmselt jätkab suuremas osas,» sõnas Kasekamp.

Straujuma teatas pärast tänast kohtumist president Raimonds Vējonisega tagasiastumisest. Peaministri otsus tähendab ühtlasi valitsuse tagasiastumist.

Tagasi üles