Eesti Teatriliidus anti üle tänavused Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumid näitleja Merle Jäägerile, dramaturg Ülle Kauksile ja lavastaja Ain Mäeotsale.
Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi saajad on teada
10. detsember 2015, 13:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristi ja Siim Kallase fond on Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde asutatud 2009. aastal eesmärgiga toetada Eesti ajaloo mõtestamist teatris. Stipendiaadid valis välja Kristi ja Siim Kallase fondi halduskogu koosseisus Jaak Allik, Rein Lang, Siim Kallas, Maret Maripuu ja Margus Mikomägi.
Stipendiumid anti silmas pidades 2015. aastal valminud lavastust „Obinitsa”, et tunnustada ja stimuleerida Merle Jäägeri, Ülle Kauksi ja Ain Mäeotsa aastatepikkust tegevust Setumaa paikkondliku ajaloopärandi ja kultuuri mõtestamisel ja esitamisel teatrikunsti abil.
Kristi ja Siim Kallase fondi stipendiumi on seni saanud:
2010. aastal Tartu Uue Teatri lavastuse „Ird.K“ dramaturg ja lavastaja Ivar Põllu ning peaosa täitja Nero Urke.
2011. aastal Gerda Kordemets Tõstamaa mõisa ajalugu ja Tõstamaa kodumajanduskooli tegevust kajastava lavastuse „Pruutide kool“ loomise eest.
2012. aastal Oskar Lutsu noorpõlve ja kirjanikuks kujunemise kunstiliselt mõjuva kujutamise eest Eesti Draamateatri lavastuses „Kevadine Luts“ Andrus Kivirähk (teksti autor), Uku Uusberg (lavastaja) ja Roland Laos (Oskari osatäitja).
2013. aastal Teater „Varius“ kunstiline juht Heidi Sarapuu enam kui veerand sajandit kestnud loomingulise tegevuse eest Eesti kultuuriloo suurkujude jäädvustamisel kirjasõnas ning teatrilaval ning eriti silmas pidades saja-aastase „Estonia“ teatri ajaloo elustamist mitmetes 2013 a. repertuaaris olnud lavastuses ning uuslavastust „Kui me elasime raamatukogus“ mis on tänukummarduseks Tallinna Keskraamatukogu rajajale ja kauaaegsele (1921-1950) juhile Aleksander Sibulale.
2014. aastal Merle Karusoo arvestades tema pikaajalist tegevust autori ja lavastajana Eesti ajaloo mõtestamisel (lavastused Meie elulood, Kui ruumid on täis, Aruanne, August Oja päevaraamatud, Theodor Maripuu kirjad, Kured läinud, kurjad ilmad, Sügis 1941, Küüdipoisid, Under, Voldemar, Võlg, Sigma Tau, Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia, Panso, Laul, mis jääb) ning soovides toetada tema jätkuvat tegevust selle alal.