Karis: reforme tuleb koondamiskvootide asemel alustada analüüsist

Alar Karis

FOTO: Jaanus Lensment

Reforme tuleb alustada sisulise analüüsiga, kuid praegused koondamiskvoodid on saadud vaid matemaatiliselt, leidis riigikontrolör Alar Karis haiglate koondamisnõudeid kommenteerides.

«Kindlasti on ka Tartu Ülikooli kliinikumis ja teistes tervishoiuasutustes, nagu ka riigisüsteemis laiemalt, võimalik tööd efektiivsemalt korraldada. Aga siin tuleb silmas pidada, et sellekohaseid reforme tuleb alustada õigest otsast, muidu võib soovitud parema tulemuse asemel juhtuda, et asjad lähevad halvemaks,» hoiatas Karis.

«Praegused koondamiskvoodid on saadud mitte inimeste ja asutuste ülesannete sisulise analüüsi tulemusel, vaid matemaatiliselt, arvestades töötajate arvu senist muutust perioodil 2010–2015. Tegelikult tuleks kõigepealt üle vaadata riigi ja tema teenistuses olijate ülesanded – mida teha teisiti, mida üldse mitte teha, lähtuda sisust. Siis on vaja vaadata, kui palju on nende ülesannete täitmiseks vaja inimesi. Ja alles seejärel saab selgeks, kus on inimesi üle, aga muide ka see, kus on inimesi puudu ja kuhu neid tuleks juurde võtta, et ülesanded täidetud saaks.

«On üllatav, et kui aktuaalsetel välisteemadel on kogu jõust sõditud matemaatilistel arvutustel põhinevate kvootide vastu, siis riigi sees paistavad samal moel leitud kvoodid olema täiesti aktsepteeritav tee.»

«Kui parlament ja valitsus annavad riigis kellelegi mingi uue kohustuse või kui vana täitmise kulud kasvavad, siis on ka parlamendi asi leida rahastus,» lisas Karis.

«Iga asutus peaks analüüsima, mida tema arvates võiks edaspidi mitte teha, ja tegema oma vastavad ettepanekud otsustajatele. On poliittasandi – valitsuse ja parlamendi – asi otsustada, milliseid funktsioone poleks riigil vaja enam täita. Näiteks otsustada, et nii- või naasuguseid kuritegusid me enam ei uuri, sest me ei kavatse eraldada raha selleks, et pidada üleval vajalikku hulka professionaalseid uurijaid, või et mingite tervisehädadega tuleb edaspidi oodata arstijärjekorras poole aasta asemel kaks aastat, sest me ei finantseeri vastavat ravi ja arste. Või et mõnes piirkonnas tulebki politseipatrulli oodata vähemalt kaks tundi, sest rohkemate patrullide jaoks on vaja rohkem politseinikke, keda aga parlament on otsustanud mitte finantseerida. Need on sisuotsused, mis tuleb avalikkusele ära põhjendada, just poliitiline tasand peab võtma vastutuse ja tegema vastavad valikud funktsioonide ja ülesannete kaupa, mitte lükkama avalikkusele pakutavate teenuste kvaliteeti ja mahtu ning riigisüsteemi toimimise tugevust mõjutavate otsuste tegemist loosunglike juttude saatel tegelikku tööd tegevatele asutustele ja nende juhtidele. Selleks tuleb ka läbi analüüsida eri tasandi õigusaktid, mis kohustusi sisaldavad,» märkis Karis.

Ta lisas, et avalikus sektoris peaks olema tööl optimaalne hulk inimesi – mitte rohkem, kui vaja, ja mitte ka vähem, kui vaja. «On üllatav, et kui aktuaalsetel välisteemadel on kogu jõust sõditud matemaatilistel arvutustel põhinevate kvootide vastu, siis riigi sees paistavad samal moel leitud kvoodid olema täiesti aktsepteeritav tee,» imestas Karis.

Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu leidis sotsiaalministeeriumisse saadetud seisukohas, et kliinikumile esitatud 85 ametikoha koondamise kärpekohustus ei ole eesmärgipärane, mõistlik ega teostatav. 

Ka Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) teatas, et tõenäoliselt saaks nad koondada ministeeriumi plaanist neljandiku võrra vähem inimesi. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski leidis, et haiglate jutt kärpekohtade puudumisest ei ole väga tõsiseltvõetav.

Tagasi üles