USA kosmoseagentuuri NASA teadlaste arvates koosnevad kääbusplaneet Cerese valged laigud ainest, mida inimesed kasutavad liigesehaiguste ravimisel ja jalavannis.
Video: saladus lahendatud? Cerese heledad laigud on tõenäoliselt mõrusoola väljad
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. detsember 2015, 16:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NASA uurimissond Dawn on olnud Cerese orbiidil alates selle aasta märtsist ning uuringu kohaselt on sel kääbusplaneedil niisked magneesiumsulfaadi laigud, edastab Live Science.
Maal tuntakse magneesiumsulfaati kui mõrusoola ehk inglissoola, millel on raviv ja lahtistav toime.
NASA teadlased uurisid Dawni edastatud fotosid kääbusplaneedi pinnal olevatest laikudest. Dawn sai kääbusplaneedi pinnasekoostise teada tänu sealt valguse tagasipeegeldumisele.
Saksamaa Max Plancki instituudi päikesesüsteemi uuringute keskuse teadlase Andreas Nathuesi teatel leiti Cerese pinnalt 130 heledat laiku, mille diameeter on keskmiselt 950 kilomeetrit.
Kääbusplaneet Ceres on Marsi ja Jupiteri vahel asuva asteroididevöö suurim objekt.
Teadlased arvasid juba varem, et laigulised alad on asteroidide või komeetide tekitatud kraatrid, kuid peamurdmist tekitas see, et need on ülejäänud pinnasest heledamad.
Nende laikude kohta käidi viimase aasta jooksul välja mitmeid oletusi nagu näiteks, et tegemist on külmunud veega või siis vee ja soola seguga.
Uurijad rõhutasid, et nende andmed ei ole kindlad, vaid on nüansse, mis nõuavad lisauuringuid.
Uuringu kohaselt võisid praegused heledate laikudega alad kunagi minevikus olla aktiivsed kraatrid.
Dawn on seni kääbusplaneedist 375 kilomeetri kõrgusel ning jätkab uuringuid.
Kosmosesondi uued fotod ja info lubavad seega oletada, et Ceres on mineraloogiliselt huvitav kääbusplaneet, kus võib leiduda nii vett, jääd kui soola.
Teadlaste arvates tekkis Ceres meie päikesesüsteemi teises paigas ja liikus oma praegusse asukohta alles hiljem. Kuid on ka võimalus, et Ceres tekkis praeguses kohas kosmilisest tolmust ja väikeosadest.
Wikipedia: Ceres on suurim asteroidide vöös paiknev taevakeha, esimesena avastatud kääbusplaneet. Selle leidis 1. jaanuaril 1801 Giuseppe Piazzi.
Esialgu nimetati Ceres ekslikult planeediks, kuid aasta hiljem sellest nimetusest loobuti. 24. augustil 2006 nimetas Rahvusvaheline Astronoomiühing Cerese kääbusplaneediks, kuid asteroidiks jäi ta endiselt.
6. märtsil 2015 läks Dawn esimese kosmosesondina Cerese-lähedasele orbiidile.