Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et Eesti elanike jõulukinkide eelarve jääb tänavu enamasti 50 ja 100 euro vahele.
Uuring: eestlased plaanivad jõulukinkidele kulutada kuni 100 eurot
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
15. detsember 2015, 09:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enam kui pooled (54 protsenti) Eesti elanikest teevad jõulude ajal kingitusi 3-6 lähedasele, iga viies plaanib kingitusi teha 7-10 inimesele. Kümnendik elanikkonnast piirdub 1-2 kingiga ja üldse ei kavatse kinke osta 6 protsenti vastanutest. Kingituste kogueelarve jääb enamasti saja euro piiridesse: kuni 50 eurot plaanib kulutada 25 protsenti ja 51-100 eurot 30 protsenti vastanutest. 22 protsenti vastanutest kavatseb kinkidele kulutada 100-200 eurot ja 200-500 euro suurune kingieelarve on 9 protsenti elanikest, selgus uuringust.
Kingituste arv ja maksumus sõltuvad suuresti sissetulekust, väiksema sissetulekuga pered kavatsevad kinkidele ka vähem kulutada. Pooled peredest, kus kuu netosissetulek on kuni 400 eurot, kavatsevad kinkidele kulutada kuni 50 eurot, samas kui jõukamad, 1100 eurost enam teenivad pered arvestavad jõulukinkideks sagedamini 101-200 eurot. Kuna jõulude tähistamine on kõigist pühadest enim seotud tarbimise olulise kasvuga, siis uuriti küsitluses ka seda, kui koormavana tajuvad Eesti inimesed jõulude tähistamise kulusid pere-eelarvele. «Kokkuvõtlikult võib öelda, et inimesed peavad jõulude tähistamist oluliseks ja enamikes leibkondades on seejuures tähtsal kohal kingituste tegemine. Jõulukulutusi pidas eelarvele koormavaks 30 protsenti vastanutest, kelle seas oli enim majanduslikult haavatavaid perekondi. Ligi 40 protsenti väikseima sissetulekuga peredest peab nuputama, kuidas jõulude ajal ots-otsaga kokku tulla,» kommenteeris teabekeskuse juht Lee Maripuu.
Pühade tõttu tavapärasest suuremate väljaminekute mõju pere-eelarvele aitab leevendada kulutuste hajutamine, mida suur osa inimestest ka teeb. «Eesti elanike tarbimiskäitumise kohta võib küsitluse põhjal öelda, et pool elanikkonnast planeerib jõulukulutusi ette ja nad alustavad jõuludeks valmistumist aegsasti - kogudes pühadeks sääste või ostes kingid varem valmis. Teine pool elanikkonnast aga katab pühadekulutused jooksvalt ega planeeri neid pikalt ette,» märkis Maripuu ja lisas, et pühadega seotud kulutuste katmine krediitkaardi, väike- või tarbimislaenuga ei ole Eesti inimestel üldiselt kombeks. Vaid 3 protsenti elanikkonnast tunnistab, et finantseerib jõulukingituste ostmist laenuraha abil.
Positiivse tendentsina torkab silma, et kuigi suur osa inimestest ei planeeri jõulukulutusi pikalt ette, proovivad nad siiski vältida ebamõistlike ja mittevajalike kingituste tegemist ega jäta kingituste ostmist päris viimasele minutile. «63 protsenti elanikest on pigem vältinud viimasel hetkel kingituste ostmist ja kiirustamisega kaasnevaid ebamõistlikke väljaminekuid. See näitab, et kingituste tegemisele ollakse valmis panustama nii aega kui raha ja välditakse kinke, mis saajat ei rõõmusta või ületavad ostja võimalusi,» tõdes Maripuu.
Küsitlusest selgus veel, et jõulude ajal mahub Eesti inimeste eelarvesse kingitustele lisaks ka heategevus. Üle poole ehk 52 protsenti elanikest kavatseb jõulude ja aastavahetuse ajal annetada raha heategevuseks, keskmiselt annetatakse 23 eurot, kuid annetuste suurus varieerub 1-200 euroni.
Küsitlus viidi läbi 1.-10. novembrini 2015. Telefoni teel küsitleti 800 Eesti elanikku, kes olid 16-aastased ja vanemad. Küsitluse viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Eesti Konjunktuuriinstituut.