Urmas Arumäe: riigikohtust sõltub, kas ettevõtjad peaks olema erakud

Urmas Arumäe
, LLM, PhD, EBSi õiguse ja avaliku halduse õppetooli dotsent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Arumäe
Urmas Arumäe Foto: Mihkel Maripuu

Autorollo juhtum ootab lahendust riigikohtult. Laiem küsimus on, kas ettevõtja või juhi eksimuste eest saab edaspidigi nuhelda ta pereliikmeid, leiab Urmas Arumäe, EBSi õiguse ja avaliku halduse õppetooli dotsent.

Mitte iga avalikkusele «kuuma kaasusena» tunduv juhtum ei köida riigikohtu tähelepanu, kuigi avalik ootus võiks ju seda eeldada. Riigikohtul peab olema juhtumi vastu õiguslik huvi, mis ei sõltu kuidagi loo kõmulisusest. Seega ei saa kehtiva õiguskorra järgi riigikohtule midagi ette heita, kui kohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel leiab, et kaebusel puudub põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks.

Õnneks ei läinud sedasi nn Autorollo juhtumiga, sest selles kaasuses on ainest nii õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks kui õiguse edasiarenduseks. Olid ju kahes esimeses astmes kohtud erineval seisukohal seni veel riigikohtus otseselt käsitlemata teemal, kus tsiviilvastutust soovitakse rakendada n-ö «tegelike juhtide» suhtes äriseadustiku § 1671 alusel (sarnane paragrahv on ka aktsiaseltside jaoks – 2892).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles