Reinsalu: videosalvestiste kasutamine on põhjalikult paika pandud

Justiitsministeerium Urmas Reinsalu.

FOTO: Liis Treimann

Justiitsminister Urmas Reinsalu leidis, et videosalvestiste kasutamine väärteomenetluses, näiteks kiiruseületamise korral, on seaduses selgelt reguleeritud. 

Vandeadvokaat Indrek Sirk kirjutas esmaspäeval arvamusloos, et riigikohtu viimaste lahendite valguses pakub politsei esitatud kiiruseületamise süüdistuse vastu kaitset ainult isiklik autokaamera videosalvesti.

Reinsalu kinnitas Postimehele, et seaduses on videosalvestiste kasutamine põhjalikult paika pandud.

«Kui autojuhid kasutavad autos videosalvestit, siis keelatud see ei ole ja seda salvestist võib esitada ka tõendina. Aga ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu,» märkis ta.

Reinsalu selgitas, et kui juht ei ole nõus kohapeal tehtava kiirmenetlusega ning soovib üldmenetlust, siis koostatakse rikkumise kohta väärteoprotokoll. Väärteoprotokolli lõpposas märgitakse, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Kohtuväline menetleja, näiteks politsei teeb lahendi, lähtudes isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist.

«Tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Seejuures tuleb arvestada väärteomenetluse seadustikus ettenähtud erisusi,» sõnas Reinsalu.

Kriminaalmenetluse seadustikust tuleb tõendite loetelu, milleks on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto, film või muu salvestatud teave.

«Politseiniku tehtud foto, film või muu teabesalvestis võib olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui see vastab väärteomenetluse seadustikule,» selgitas Reinsalu.

Kui väärteo toimepanemise aeg, koht, viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad:

  1.  salvestise seos väärteoasjaga;
  2.  millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud;
  3.  väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.

«Mis puutub politseinikku kui tunnistajasse, siis 2013. aastal, kui seaduses see võimalus loodi, oli eesmärk luua olukord, kus kohtuvälise menetluse ametnik, kes fikseeris näiteks riikliku järelevalve käigus kiiruseületamise, fotografeeris või salvestas videoga lahtise turvavööga sõidu või mõne sarnase rikkumise, saaks ise olla kohtumenetluses tunnistaja ja samal ajal ka väärtegu menetleda. Seda põhjusel, et ta on ise väärtegu vahetult näinud. Ta ei saa olla kohtuvälise menetleja esindaja antud asja kohtumenetluses, küll aga saab olla tunnistajaks,» selgitas Reinsalu.

Tõendiks on väärtegu menetlenud ametniku kohtus antud ütlus, mitte menetleja kiirmenetluse otsuses kirja pandud väärteo kirjeldus. «Sellisel juhul on võimalik kiirmenetluses tugineda näiteks kiirusemõõtmisel tehtud videosalvestusele ja menetleja poolt tajutule. Juhul, kui inimene vaidlustab otsuse, siis saab kohtumenetluses muu hulgas tugineda ametniku fikseeritud videosalvestisele ja ametniku ütlustele,» lisas minister.

Tagasi üles