Pööripäeval, 22. detsembril on Postimehe eetris 6 tundi ja 4 minutit kestev otsesaade, mis võtab kokku 2015. aasta suursündmused koos tuntud saatekülalistega. Vaatajani jõuavad intrigeerivad teemad ja seninägemata videolood! Nüüd kogu saade videoaknast järelvaadatav.
AASTALÕPP POSTIMEHEGA: Säravad saatekülalised ja otseülekanded
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
22. detsember 2015, 16:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15.21
Päike loojub, lipp langes ja Postimehe otsesaade saab sellega läbi.
15.20
Eesti lipu seadus on väga demokraatlik, kui inimene leiab, et on piisavalt tähtis päev, siis võibki lipu heisata. Jõulud ei ole küll lipupüha, aga kes soovib võib heisata selle siiski.
15.19
Kasutatud lipud arhiveeritakse, pannakse karpi ja need lähevad kingituseks.
15.18
Inimesed jälgivad hoolega, millal lipp heisatakse. Alates aastast 1989 on peetud arvestust lippude üle, praegu on tornis 145. sinimustvalge lipp.
15.16
Ilmaolud võivad tornis olla väga ekstreemsed, aga lipp ei ole kunagi heiskamata jäänud. Lipust räägivad Liis Velsker ja Argo Koppel.
15.16
Kohe varsti hakkab loojuma päike ja langema hakkab lipp Pika Hermanni tornis. Otsepilt lähebki Toompeale tornitippu.
15.14
Anu pressib välja EKA tudengitelt kuuse endale kingituseks ja paneb neile hindeks viis plussi. Noored kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri esimeselt kursuselt Aadam Kaarma, Karolin Kaup, Heleri Koltšin, Elise Kroos. Graafilise disaini osakonnast oli kaasa võetud Vello Lutter.
15.13
Anu leiab, et tegemist on siiski ainulaadse kuusega. Vorstid sobivad nii jõuludeks kui ka jaaniks. See kuusk sobib aasta läbi kasutamiseks.
15.12
Priit pani hindeks kahe ja koju ta seda ei viiks. Standardid on tagasihoidlikud ja lihtsad. Sümbolid on peidus, neid tuleb osata näha. Lähtusime ruumist ja kohast.
15.09
Mis on saanud kunstitudengite kuusest? Priit küsib, kas see ongi kuusk?
15.06
Päevaintervjuude parimad palad
15.05
Pühade ajal on oodata Postimehe kolumnistide edetabeleid möödunud aasta olulisematest sündmustest ja inimestest.
15.04
Eetrisse lähevad kohe Postimehe päevaintervjuud parimad palad, alates esimesest intervjuust Iivi Anna Massoga kuni Jevgeni Ossinovskini. Tollases intervjuus ütles Ossinovski esimest korda välja, et ta ei jätka enam valitsuse haridusministrina.
15.01
Teemaks on tänase Postimehe arvamuslood. Kas levima on hakanud anonüümsuskultuur?
15.00
Postimehe toimetuses jälle Marian Võsumets ja Toomas Randlo.
14.56
Kogu videolugu Anu Saagimi ja vaimse tervise nõustaja Teresa Mängeliga.
14.36
Mis loom on vaimse arengu nõustaja? Anu tahtis teha intervjuud selgeltnägijaga, aga selgus, et ta ei taha olla nõid ja šarlatan.
14.35
Ja nüüd Mart Laari videopöördumine.
14.35
Nüganeni aasta filmielamus tuleb pärast pikka mõtlemist. Üks suuremaid elamusi oli «Leviaatan».
14.33
«1944» on Vene portaalides levinud mitme erineva pealeloetud tekstiga. Leo Kunnase andmetel on neid seal vaadatud üle 2 miljoni korra.
14.31
Kas «1944» sai lepitusfilm, nagu lootsite? Inimesed tülli pole läinud. Kas 115 000 vaatajat näitab, et see on hästi tehtud film. Võib olla, et praegusel ajal polegi rohkem inimesi võimalik kinosaali saada.
14.30
«Vehklejat» vaatasin kui Eesti filmi, aga üsna ruttu sain aru, et see ei ole päris Eesti film. Välismaalase pilk Eesti inimesele. Sain ruttu aru, et kangelane selles filmis surma ei saa. «1944» läksid lõpuks mõlemad.
14.26
Filmile annavad näo stsenarist ja režissöör? Kas meil on põhjust hüpata, kas on tegemist Eesti filmidega. Ühe filmi puhul grusiinid ja teisel soomlased.
14.25
Kes veel kaks aastat tagasi oleks osanud arvata, et Eesti on teist aastat järjest Oscari konkurentsis. Vaevalt nüüd on Eesti filmid hüppeliselt paremaks läinud, lihtsalt aeg on õige. Minu jaoks on erakordselt oluline Veiko Õunpuu film «Roukli». Üks mees tõestas, et on võimalik teha filmi ilma riikliku toeta. See on minu jaoks selle aasta suurim filmisündmus.
14.24
Ka «Vehkleja» räägib Eesti ajaloost. See on väga peenikene film, mille lavastaja ja stsenarist on soomlased. Soome suhe Venemaasse on umbes sama nagu vehklemises, et oluline ei ole torkamine, vaid kui teine teeb sammu edasi, teed sina tagasi.
14.21
«1944» on meie rahva jaoks väga oluline teema. Ma tahtsin, et me ei läheks selle 1944. aasta pärast lõplikult tülli.
14.20
Miks aga «1944» ei pääsenud edasi, aga «Mandariinid» või «Vehkleja» pääsesid? Siin on erinevad põhjused: «Mandariinide» nimi oleks võinud olla ka «Abhaasia sõda». Me puutume 1939. aasta tulemiga igapäevaselt kokku. Näiteks ka Lasnamäe on just selle aja tulem.
14.18
Miks üks film jõuab kuhugi ja teine mitte? Ei tea, ei oska ütelda. Filmide jõudmisel Oscari nominatsioonile sõltub väga palju müügitööst. Filme hindab kokku 6000 liiget, nad kõik ei vaata isegi mitte ühte filmigi ära. Just seepärast ongi oluline jõuda üheksa või ka viie hulka. Siin on väga-väga palju õnne. Looming on väga raskesti mõõdetav.
14.16
Meil filminduses ikka väga hästi läinud. Pigem peaks säilitama kaine meele ja mitte lootma järjest enamat ja enamat. Tähtede seis on teist aastat järjest Eestile väga soodne.
14.14
Intevjuu Tiit Tuumalule annab Elmo Nüganen. Juttu tehakse muidugi filmidest «1944» ja «Vehkleja».
14.10
Ülevaade Postimehe selle aasta parimatest fotodest ja videotest.
14.05
Sõna saab Postimehe aasta ajakirjanikuks valitud Tiina Kaukvere.
14.03
Eesti viib Ukrainasse e-teenuseid. Arvutile ju altkäemaksu ei anna.
14.00
Postimehe toimetuses vaatavad välisuudiste toimetajad Kadri Veermäe ja Hanna-Hulda Reinkort, mis toimub laias maailmas. Tähelepanu all on seekord rohkem Ukraina sündmused.
13.58
Vahepala breikaritega. Huvitav, kas neil pea ei hakka ringi käima.
13.57
Mida eelolevalt aastalt ootad? Loomulikult olümpiamedalit. Küll ülejäänu laabub.
13.55
Kui suurt summat on olümpiale pürgival sportlasel loota?
1330 eurot saab lihtsalt normi täitnud sportlane, kellel veel kõrgeid kohti pole ette näidata. Kui on ette näidata ka kõrgeid kohti, siis saab nelja-viie tuhande euro vahel.
13.52
Lähme vähemalt medali järele? Rohkem ei julge oodata. Üks medal on see, mille järele me sinna sõidame.
13.51
Mida olümpialt ootame? Mitu medalit?
13.48
Palju on räägitud saastest. Purjetajad ja sõudjad peavad seal prügi vahel laveerima. Aga kui oled võistelnud Pekingis, siis ei ole Riol häda midagi.
13.46
Igas kultuuris on oma asjaajamistavad, neid asju aetakse teistmoodi kui soomlastega, aga lõpuks saab kõik ikkagi korda. Sportlaste pärast ei tasu muretseda, nende eest hoolitsetakse ja neid turvatakse.
13.45
Järgmisel aastal tulevad Rio olümpiamängud. Riigis on kõrge kuritegevus ja suur saaste. See teeb murelikuks.
13.43
Kelly Sildaru veel tiitlivõistlustele ei pääse, aga ettevalmistustoetust saab ta ikkagi. Tal on reaalne šanss saada olümpiale.
13.42
Kas spordis on tulemas uus ajastu? Igasugu vigursuusatamised jm tulevad peale. Kas elu muutub? Elu muutub, sport muutub ja ka olümpiakomitee peab ajaga kaasas käima. Muutused käivad ja tulevad edaspidigi.
13.40
Stuudios olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju, teda intervjueerib Peep Pahv.
13.35
Reporter Siiri Liiva käis Rakvere spaas uurimas, mis asi on saunarituaal ja mis tunde see tekitab. Saunas viheldi kunstvihaga ja leiliruumis joodi teed.
13.33
Kõht vorsti täis söödud, hakkavad Anu ja Priit lahkama saunakombeid.
13.25
Vaata videot Eestis elavate mustanahalistega, kes naudivad nii Eesti elu kui ka jõule.
13.20
Tagasi stuudios Anu ja Priiduga. Pagulasi meil ei ole veel, aga mustanahalisi leidub. Huvitav, mida nemad arvavad jõuludest ja Eesti jõulukommetest. Kas verivorst maitseb? Aga kuidas meeldib kuusk ja jõuluvana?
13.12
Kui ilmajaam valgeid jõule ei luba, siis tuleb lumi ise teha. Kuidas seda teha ja kes sellega hakkama saab käisime vaatamas Ahhaa keskuses.
13.16
Vaatame vahepeal, millega on hakkama saanud kunstitudengid. Kas see ongi kunst?!
13.14
Jõuluilm ja aastavahetuse ilm on kõige põnevam. Praegune prognoospilt lubab Tallinna püsivalt kuus soojakraadi jõululaupäevaks. Lund oodata pigem ei maksaks.
13.12
Tänapäeva ilm saadakse enamasti teada arvutist ja äppidest. Aga oleks hea, kui inimene oskaks natuke ka ise vaadata, et saaks aru, miks kõik prognoosid alati täkkesse ei lähe.
13.11
13.11
Ilmajaamas on Piret Lakson, kes räägib juhtivsünoptiku Taimi Paljakuga. Kokku teevad Eestis ilma 20 inimest, kes vaatavad nii lennuilma, mereilma kui ka maismaa ilm.
13.09
Nüüd vaatame, mida huvitavat on ütelda ilmajaamal? Must või valge?
13.08
Tarbijatoimetuse soovitus tarbimiseks: tarbi nii, et ise ei kahetseks.
13.05
Millest tarbija kirjutab? Kus saab uisutada ja mis see maksab? Mida teha kingiga, mis ei meeldi? Sellest ja veel paljust muust saab lugeda pühade ajal tarbijaportaalist.
13.03
13.01
Jälle tagasi Postimehe toimetuses. Seekord räägivad reporterid Kerli Kivistu ja Siiri Liiva. Juttu tehakse piparkoogimajade võistlusest ja piparkookide saladustest.
13.00
Vaata intervjuud Oleg Ossinovskiga otse raudteelt!
12.47
Eesti mõjukaimat ärimeest kätte saada ei ole keeruline, aga keeruline oli veenda teda avalikult intervjuud andma.
12.46
Postimehe stuudios ajakirjanik Andres Reimer räägib, kuidas õnnestus teha intervjuu aasta kurioossema ärimehe Oleg Ossinovskiga.
12.45
Uuest aastast ootab Tanel Padar puhkust ja natuke mõnusat äraolemist. Hea meelega puhkaks koos elukaaslasega.
12.44
Vahemärkus meestele: kui näete, et naine poetab pisara, siis tehke ka ise silm tatiga märjaks. Te näete, õhtul hakkab juhtuma imelisi asju!
12.42
Anu põrgatab küsimuse tagasi :) Mis on õnne valem: Tanelil on ilus naine, kaks koera, kodu, auto. Ennast vaadates tundub alati, et teine on õnnelik, aga enda õnnest ei saa tihtipeale arugi ja seda osatakse hinnata alles hiljem.
12.38
Nüüd laul «Õnne valem», pärast seda tahab Padar Anult teada, mis siis on õnne valem.
12.37
Tanel Padar räägib, et intervjuu saavad temalt need ajakirjanikud, kes on ennast tõestanud ja seda väärt.
12.35
Padar ja Anu lahkavad intervjuude andmise, kirjutamise ja küsimise keerulist maailma.
12.32
Padar räägib, kuidas ta vahepeal jalga väristas ja kuidas ta sellest üle sai.
12.27
Vahelduseks lugu «Torm ja tõusuveed»
12.26
Aastalõpukontserti ei tehta, sest siis algab kontsert veelgi hiljem kui tavaliselt ning inimesed on veelgi rohkem purjus kui tavaliselt. Oleme valmis aastalõpukontserti andma ainult siis, kui keegi väga palju raha tahaks maksta. Muidu mitte!
12.25
Tanel Padar tutvustab oma aastalõputuuri kontserte ja osalejaid. Tuur käib üle kogu Eesti. Aastavahetusel kontserti ei anta, vaid pigem ollakse pere keskel.
12.23
12.22
Kas sa juba siis kui saadet tegid, mõtlesid plaadi tegemisele? Tuli välja, et salvestatud materjal oli nii hea kvaliteediga, et sai kohe plaadile panna. Ei pidanud midagi ümber tegema. Tuli välja, et kõik kakskümmend lugu õnnestusid ja nii me plaadi välja andsimegi.
12.21
Tanel Padar ja The Sun veedavad jõuluõhtu kodus, õnneks esinema ei pea.
12.19
12.18
Kingituste tegemises pole midagi keerulist, tuleb minna 24. õhtul tund enne sulgemist poodi ja kriisiolukorras tulevad väga head kingitused.
12.16
Stuudios Tanel Padar ja The Sun, kes alustavad lühikese lauluga. Tanel on rõõmus, et saab kauni Anu kõrval intervjuud anda.
12.10
Apollo raamatupoes on Janar Ala, kes uurib millist kirjavara tasuks osta. Valik on hea suur, aga võib olla, et keeruline on just seda õiget üles leida. Alati aitab muidugi raamatuostude edetabel.
Janar soovitab filosoof Nikolai Berdjajevi raamatut ja Kivisildniku luuleõpikut.
12.02
Nüüd jälle otselülitus Postimehe toimetusse, kus venekeelse Postimehe juhataja Olesja Lagašina tutvustab venekeelse lehe teemasid.
12.00
Vaata Rakvere kuuske seestpoolt ja intervjuud linnakunstnik Teet Suurega.
11.59
Seni on kuusk väga hästi vastu pidanud, ainult paar aknaklaasi on katki läinud. Praegune lahendus on tegelikult palju tormikindlam kui tavapärane puu. Mullune kuusk läks küttepuudeks. Tänavuse kuuse saatuse üle peab veel mõtlema. Ehk saab seda kuskil veel kasutada.
11.56
Rakvere kuusel on 121 akent, mis saadi jäätmekeskusest ja aknafirmadest. Tänavuse kuuse võtsid linlased vastu paremini ja lihtsamalt kui mulluse puidujäätmetest pidupuu.
11.54
Hanneli Rudi läks vaatama, mismoodi näeb välja maailmakuulus Rakvere kuusk seestpoolt. Linnakunstnik Teet Suur räägib, kuidas selline kuusk välja mõeldi ja valmis tehti.
Stuudios jälle Anu ja Priit, kes räägivad Rakvere imelisest jõulupuust.
11.32
Eetrisse pääseb Getter Jaani ema lavastatud laste jõuluetendus lasteaiast.
11.29
Otse-eetris juhtub. Vahepeal räägivad Anu ja Priit jõuludest ja nääridest.
11.25
Tagasi Postimehe stuudiosse, kus Anu ja Priit räägivad idudest ja mitte ainult... Kas idufirma kasvatab idusid?
11.25
Iga nädal peaks peaminister kaamerate ees seletama, mis on probleemid ja mis on lahendused. Lihtsalt pressikonverentsist ei piisa. Ma ei taha liiga kriitiline olla peaministri suhtes, aga siseriiklikult on ta asju halvasti kommunikeerinud.
11.23
Oluline on, kuidas ühiskonnas asjad edenevad. Kui majanduses läheb hästi, siis on ka inimesed heatahtlikumad.
11.21
Mis on uudis? Uudis on midagi halba. See, kuidas kajastatakse pagulaskriisi, ei ole hea. Ajakirjandus ei ole pahatahtlik, vaid naiivselt sinisilmne, mis on veel hullem, sest tekitab vastureaktsiooni.
11.19
Pagulasoht on kindlasti olemas, aga see on suuresti liialdatud. Minu jaoks on hirm see, et saadan lapse hommikul kooli, aga mingi tüüp sõidab ta ristmikul surnuks. See on minu jaoks palju reaalsem õudus ja oht kui pagulased, keda veel Eestis ei ole.
11.18
Ma ei ole eriti optimistlik inimene, aga paanika Eesti ühiskonnas on ohtlikum kui oht piiri tagant. Paanika lõhestab ühiskonda, hirm ei ole väga tihti otse seotud ohuga. Ohuga seotud hirm aitab, aga näiteks paljud inimesed kardavad ämblikke, aga ei karda sääski, kuigi need võivad ohtlikumad olla.
11.17
11.16
Ma olen rääkinud inimestega Lõuna-Sudaanist. Neid on väga raske integreerida, nad on küll põgenikud, aga nad tahavad säilitada oma elu ja kultuuri, nad ei taha muutuda.
11.14
Süürias on tõesti enamik sõjapõgenikud, kes põgenevad surma eest. Ja nende kultuur on Euroopale väga lähedal. Täiesti teine asi on afgaanid, nemad mässavad põgenikelaagrites. Samuti need, kes tulevad Ekvatoriaal-Aafrikast. Me ei ole nendeks valmis.
11.13
Kusjuures Prantsusmaal ei mässa mitte reaalsed pagulased, vaid teise-kolmanda põlvkonna immigrandid. Need ei saa aru, miks ja mille eest nad peaksid olema tänulikud. Nii nad muutuvadki ühiskonda destabiliseerivaks faktoriks.
11.11
Pagulaskriisi olulisim õppetund on see, et Euroopa ei olnud selleks valmis. Palju asju tuleb muuta ja paraku me jälle reageerime tagantjärele. Saksamaa on hea näide: algul Angela Merkel kutsus kõiki pagulasi Saksamaale, nüüd räägitakse piiride kinnipanekust. Kuidas saab niimoodi inimesi kutsuda, kui ei olda selleks üldse valmis.
11.10
Miks maailm reageerib tagantjärele? Reageeritakse ohtudele, mis on siin ja praegu. Pikaajalist perspektiivi poliitikud ei näe. Pagulaskriisi tulek ka Eestis oli selge juba mitu aastat tagasi. See ei saanud jääda ainult Kreeka ja Itaalia mureks.
11.08
Teemaks on maailma suured mõjutajad: pagulaskriis, praegu hetkeks külmutatud Kreeka kriis, USA presidendikampaania, mida üllatuslikult juhib Donalt Trump ja sõda Kongos.
11.06
11.05
Postimehe stuudios räägivad maailmast ja möödunud aastast Marti Aavik ja Mihhail Lotman.
11.00
Täistunnist jälle uudised ja otsepilt Postimehe toimetusse. Marian Võsumets ja majandustoimetaja Tõnis Oja. Teemaks järjest suuremaks muutuv globaalne idufirma Transferwise.
10.56
Vahepala Elu parimate muusikapaladega. Astub üles ansambel Köömes ja Epp Kõiv.
10.55
Kas kang tõuseb maast?
10.49
Postimehe mehed proovivad sikutada sama kangi ja raskust, millega sai hakkama Mart Seim.
10.48
Tuleb olla lahke ja hooliv inimeste suhtes. Sellega lõpetab Evelin Võigemast oma intervjuu.
10.44
Alkoholireklaam mõjutab just noori, mitte väljakujunenud täiskasvanuid. Mina valutan südant selle pärast, et alkoholi tarbimise normaalsus muutuks. Et minu lapsed näeksid vähem purjus inimesi kui mina. Miks peab olemas jook, mille nimi on lastešampus?
10.41
Mida arvate alkoholipoliitikast ja alkoholitootjate argumentidest? Muidugi on nad oma äritegevuse pärast mures. Aga alkoholi tarbimise normaalsus ja purjusolemise normaalsus on hirmuäratav.
10.37
Võrdsuse vastand ei ole erinevus, võrdsuse vastand on ebavõrdsus. Naised ei pea olema mehed, nad on ikka naised. Ma olengi naine. Ma lihtsalt eeldan, et naise juttu ja argumente võetakse tõsiselt. Määrav ei saa olla see, mis tal on seljas ja miks naispoliitikul ei ole lapsi.
10.35
Mulle tuli isegi üllatusena, kuidas legendaarselt usukauge rahvas hakkas rõhuma traditsioonilisele kristlikule abielule.
10.33
Räägime kooseluseadusest, miks astusite koos abikaasaga üles kooseluseaduse kaitseks? Mulle tundub, et meil näitlejatena on võimalik erinevatele teemadele tähelepanu juhtida, sest meie nägu ja nimi on tuttavad. Võrdsed võimalused kõigile on nii elementaarne, et sellest on raske isegi rääkida.
10.30
10.27
Kuidas sündis sketš, mis räägib spordireportaaži vormis ühe naise argipäevast? Tekkis tunne, nagu oleks naise elu igapäevane olmeolümpia.
10.26
Võigemasti teatritükk «Sugu:N» on nii läbi müüdud, et pileteid saab alles lisaetendustele. Miks peab naispoliitik vastama küsimustele, kui kallis on tema käekott või kas ta vahel nutab?
10.23
Nüüd intervjueerib Joosep Värk Linnateatri näitelejat Evelin Võigemasti, kes on tänavu võtnud väga palju sõnad ühiskondlikel teemadel.
10.23
Vaata, kuidas avastavad virtuaalreaalsust Postimehe töötajad! Kas seda sobiks proovida peojärgsel hommikul?
10.19
Kas virtuaalreaalsuse prille saab reisimiseks kasutada? Alla usub, et see võib paari aasta pärast täitsa võimalik olla, näiteks Louvre'i külastamine.
10.17
Kohe saame näha, kuidas virtuaalreaalsus seestpoolt välja näeb.
10.15
Postimehe stuudios on ajakirjanik Hendrik Alla, kes räägib virtuaalreaalsusest, mille tehnoloogia on lõpuks hakanud massidesse jõudma.
10.14
NO99 on tulemas veel üks lavastus Saksamaal. Võõras keeleruum annab võimaluse väljendada end teistmoodi ja teise külje pealt kui kodus. Samas on see väga keeruline, sest NO99 töötab inglise keeles.
10.12
Mida tähendas NO99-le Avignoni jõudmine? See oli pika teekonna tagajärg. Meile algas see juba mitu aastat tagasi erinevatel festivalidel käimisega. Meie üllatuseks oli seal väga soe nii ilm kui ka prantslaste vastuvõtt.
10.09
Ene-Liis Semper tutvustab oma lavastust, mis ei ole tegelikult väga jõulutükk.
10.07
10.05
Otsepilt läheb NO99 teatrisse. Kultuuritoimetuse juhataja Heili Sibrits intervjueerib Ene-Liis Semperit, kellel juba täna õhtul on järjekordne esietendus.
10.03
Juttu tuleb nii kommentaatoritest kui ka aina kukkuvast nafta hinnast.
10:00
Tagasi Postimehe toimetusse. Heidame pilgu värskele ajalehele! Kommenteerivad Neeme Korv ja Marian Võsumets.
9.59
Fosforiidiga tuleb kindlasti tegeleda. Aga see tähendab, et uurijad peavad saama uurida. Enne peab uurima ja rahvale seletama, et me teaksime, mis meie jalgade all peidus on. Aga salatseda ei tohi! Siis läheb rahvas marru kohe.
9.58
Mida arvata fosforiidikaevandamisest?
9.56
Süüdistada kedagi ei maksaks, aga tuleks vaadata, et EL saaks paremini tööle, kuigi see võib tähendada föderalismi suurenemist. See aga jälle ei pruugi kõigile sobida.
9.55
Kas initsiatiiv Eesti elu korraldamises on Brüsselile antud? Tõepoolest seda pole olnud. Aga ega väikeriikidel polegi väga palju võimalusi, samas on eesti keel Euroopas siiski ametlik keel. Ega selle vastu saa, et Saksamaa on Eesti või Maltaga võrreldes mõnevõrra suurem.
9.53
Priit Pullerits pakub, et Eestis on puudu küpses keskeas meestest-naistest. Tarand nõustub temaga, aga näeb väljapääsu pead tõstvas kolmandas sektoris. Ta usub, et Eestisse mahub ära veel 500 ükskõik mis värvi inimest.
9.51
Suureks probleemiks on see, et meid valitseb poliittehnoloogide põlvkond, kes ei tihka suurtest probleemidest otse ja kiiresti rääkida. Poliitikud ei julge tõsiste asjadega tegeleda.
9.50
Miks Eesti inimesed ei ole eluga Eestis rahul? Elu on ju paremaks läinud ja seda tunnistavad ka täiesti objektiivselt kõik uuringud. Tarand leiab, et väga palju ja kiiresti enam edetabelites tõusta ei saa, sest ees on väga hästi elavad riigid.
9.48
Tarand räägib, et läbi ajaloo on olnud kliima- ja näljapõgenikke. Ja see ei muutu tulevikuski.
9.47
9.46
Mustad talved on alati olnud, aga normaalsuseks ikkagi alati lumi. Kõik muutus aga pärast 1988. aastat, pärast mida on olnud suhteliselt palju musti talvi.
9.46
Nüüd saates Andres Tarand, teemaks must talv.
9.45
Mida arvavad Eestis õppivad välistudengid möödunud aastast, Eestist ja elust maailmas? Vaata kohe!
9.38
Saade liigub alla Postimehe stuudiosse, milles Priit juhatab koos Hanna-Hulda Reinkortiga välisuudiste toimetusest sisse videoloo välistudengitest.
9.37
Millest võiks tekkida verivorst? Anu pakub: verest, lambast või hoopis mustadest kilekottidest?
9.34
Esimese kursuse tudengid teevad käepärastest materjalidest kuuse, aga võib-olla ka mitu kuuske. Täna on aasta lühim päev ja selle ajaga peavad noored kuuse valmis saama.
9.32
Hõrgult ja magusalt lõhnavast Rakvere pagariärist jõuame tagasi Tallinna Postimehe toimetuse kööki, kus Eesti Kunstiakadeemia tudengid aitavad kuuske ehtida ja jõulukaunistusi ehitada.
9.31
Ja lõpetuseks üks salanipp koduleiva tegijale: võta aega, pühendu sellele ja siis tuleb ka hea leib. Ja jõuludeks võiks panna leiva sisse natuke rosinaid ja marju.
9.28
Pagarite töö lõppeb neljast: siis heidetakse põlled lauale ja hakkab tavapärane elu. Ainult raha pärast seda tööd ei saa teha.
9.26
Pagariärist saame teada, et Eesti sööja on endiselt leivasööja peamiselt. Lisaks traditsioonilisele leivale süüakse heal meelel lihaleiba, puuviljaleiba, aga ka magusat Saksa päritolu stolle't.
9.24
Rakverest saame teada, kuidas valmivad imemaitsvad hästilõhnavad saiakesed igaks hommikuks. Näidatakse saiade, leivakeste «ühissauna».
9.23
Esimene otselülitus viib Rakvere pagariärisse.
9.17
Saade algas. Priit ja Anu juhatavad päeva sisse, oodata on intervjuud Oleg Ossinovskiga, koos Martin Seimiga kangisikutamist, intervjuud Elmo Nüganeniga.
Anu imestab, miks Priit ei luba rattasõitu ega suusatamist? Priit: ajad muutuvad inimesed, koos sellega.
Oodata on ka Samsungi versiooni virtuaalreaalsusest. Ja veel palju muud huvitavat.
Maratonsaade algab päikesetõusul kell 9.17 ning lõppeb päikeseloojangul lipu langetamisega Pika Hermanni tornis kell 15.22.
Igal tunnil on Postimehel külas tuntud inimesed erinevatest eluvaldkondadest ning otselülitused põnevatesse sündmuspaikadesse. Saadet vürtsitavad meeleolukad vaheklipid ning igal täistunnil on eetris uudised. Maratonsaadet juhivad Anu Saagim ja Priit Pullerits, päeva vältel on kaasatud kõik Postimehe toimetused.
Postimehe peatoimetaja asetäitja Aivar Reinapi sõnul on Postimehe võimekus videolugude ja telesaadete tootmisel aastatega kasvanud ning soov oli oma võimeid taolise suure väljakutsega proovile panna. «Eks see ole ka kogu toimetusele märgiline, et me pöörame lisaks tekstile ja pildile üha rohkem tähelepanu liikuvale pildile ning see formaat sobib ajakirjanduslikult veebimeediasse suurepäraselt,» selgitas Reinap.
Tema sõnul panustavad saatesse innukalt kõik Postimehe toimetused ning see võimaldab lõppevale aastale ka veebi sobivas formaadis suurejooneliselt joone alla tõmmata.
«Talvine pööripäev tähistab ka valguse võidukäiku pimeduse üle,» kommenteeris saate kontseptsiooni Postimehe foto- ja videotoimetuse juhataja Erik Prozes. «Ajakirjandus on aegade algusest täitnud nii valgustuslikku kui meelelahutuslikku rolli - seda kõike me suures otsesaates pakume.»
Prozese sõnul on maratonsaade tegijate jaoks erakordne: «Selle valmimisse on haaratud terve Postimehe toimetus, me paneme proovile oma tehnilise suutlikkuse ja videoajakirjanduslikud oskused. Ka suurimad gurud ei julge täna ennustada, millised on veebiajakirjandus ja televisioon aastate pärast. Täna näeme, kuidas nad sammhaaval teineteisele lähenevad. Oma suure otsesaatega kinnitame lipuvarda uuele mäetipule.»
Anu Saagimi sõnul on plaan viivuks peatuda ja meenutada aasta 2015 rõõme, võite, kaotusi ja kurbust: «Viskame pilgu peale olnule ja laseme sellel kõigel rahus minna, et saaks kergemal sammul startida uude aastasse.»
SAATEPÄEVA KAVA
Päikesetõus 9.17 – 10.00
Hommik algab ahjusoojade küpsetistega - otselülitus Rakvere pagariärisse.
Postimehe stuudios võtab aasta kokku Andres Tarand, intervjueerib Priit Pullerits.
Kohalikud välismaalased jagavad muljeid eestlastest ja eestlusest.
10.00 Uudiste ülevaade ja päevasündmuste kommentaar
Otselülitus teatrisse NO99, intervjuu Ene-Liis Semperiga.
Postimehe stuudios on Evelin Võigemast, intervjueerib Joosep Värk.
Oma loo räägib Eesti ainus veskinaine.
Tutvustame ja katsetame uut reaalsust loovaid virtuaalprille.
Sporditoimetus tõstab kangi koos MM pronksi Mart Seimiga.
Valik Elu24 live parimatest bändidest.
11.00 Uudiste ülevaade ja päevasündmuste kommentaar
Stuudios kommenteerib Euroopa aastasündmusi Mihhail Lotman, intervjueerib Marti Aavik.
Otselülitus Tehnopoli, teeme tutvust omanäoliste idufirmadega.
Meeleolukas talvine lasteaialaste jõuluetendus.
12.00 Uudiste ülevaade ja päevasündmuste kommentaar
Stuudios vaatab aastale tagasi Tanel Padar, intervjueerib Anu Saagim.
Otselülitus raamatupoodi – mis kaubaks läheb ja mis juba läinud?
Oleg Ossinovski räägib avameelselt enda ettevõtetest ja poja poliitikukarjäärist.
13.00 Uudiste ülevaade ja päevasündmuste kommentaar
Stuudios räägib eelseisvatest Rio olümpiamängudest Martti Raju, intervjueerib Peep Pahv.
Otselülitus ilmajaama – täpseim prognoos jõuludeks ja aastavahetuseks.
Ahhaa teadusteater õpetab koduste vahenditega lund tegema.
Aafriklaste jõulumuljed Eestis.
Imelised kaadrid – droonivideo loodusest.
Breik- ja tänavatantsude võistluse Battle Of EST parimad palad.
14.00 Uudiste ülevaade ja päevasündmuste kommentaar
Stuudios on Postimehe aasta ajakirjanik!
Aasta pressifoto ja –video parimad palad.
Elmo Nüganen võtab kokku enneolematu filmiaasta, intervjueerib Tiit Tuumalu.
Mart Laari südamlik jõulusoov poliitikutele ja Eesti rahvale.
Praktilisi soovitusi jagab vaimse arengu nõustaja Teresa Mängel.
Valik Elu24 live parimatest bändidest.
15.00 Uudiste ülevaade ja päevasündmuste kommentaar
Postimehe päevaintervjuude parimad palad.
Postimehe toimetuses valmib EKA tudengite ehitatud kuusk.
Lipu langetamine Pika Hermanni tornis kell 15.21.