Täna riigikogus esitletud Eesti inimarengu aruanne annab Eestimaa
Rahvaliidu fraktsiooni esimehe Karel Rüütli sõnul selge sõnumi riigi eesmärkide
puudumisest, millest tuleb poliitikutel ka omad järeldused teha.
Rüütli: riigil puuduvad eesmärgid rahvuse säilimise osas
18. september 2008, 15:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänase arutelu eesmärk pidanuks andma vastuse, kas me lepime kokku rahvuse püsimajäämiseks vajalikes tegevustes ja ressursi mahus, nagu on kokku lepitud riigikaitse investeeringute puhul, sellisel juhul on kõigil erakondadel kohustus sellest ka lähtuda,» vahendas Rüütli sõnu Rahvaliidu pressiesindaja.
Rüütli hinnangul peab riik tagama hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi ning olulisel kohal peab olema tööandjate ja töövõtjate partnerlussuhted.
Rüütli sõnul peab populistlik ja hoolimatu riigivalitsemine asenduma teadmistepõhise riigijuhtimisega, kuhu kaasatakse otsuste ettevalmistamisel teadlasi, praktikuid ja kodanikuühendusi.
«Tuleb möönda, et mitmete probleemide lahendamiseks ei ole tarvis tervaid eelarve debatte ega maksude tõstmist, vaid erinevate sektorite mõistlikku ja
sisukat koostööd,» sõnas Rüütli.
Rüütli tõdes, et Eesti inimarengu aruanne viitab mitmetele valusatele probleemidele Eesti ühiskonnas.
«Aeg-ajalt tundub, et mõned poliitikud suhtuvad teadlaste tööde tulemustesse teatud eelarvamusega ja selle asemel, et tegelda probleemide sisulise lahendamisega, peidavad pea liiva alla ning üritavad näidata olukorda ilusamana kui on tegelikkus. Kurva näitena saab välja tuua «Säästev Eesti 21» saatuse,» märkis Rüütli.
«Selline enesepettus ei aita olukorda parandada ja Inimarengu aruandes
kajastatud probleemid vajavad riigijuhtide senisest tõsisemat tähelepanu,» leidis ta.
Rüütli viitas ka poliitikute langevale mainele ja usaldusväärsusele.
«Parlamendi mainet ja usaldusväärsust saame tõsta avalikkusega pidevalt diskussioonis olles. Riigikogu fookus peaks olema suunatud põhiseaduses sätestatud sotsiaalse õigusriigi ja heaoluühiskonna ehitamisele. Me võiksime vabalt nimetada sellist ühiskonda Hoolivaks Eestiks: kohaks, kus väärtustatakse inimest, tööd ja haridust,» rõhutas Rüütli.