Terviseamet soovitab: kuidas pühade ajal mürgistusohte ennetada

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Terviseameti mürgistusteabekeskus annab nõuandeid pühade ajal enamkasutatavate taimede ja kaunistuse suhtes, kuna jõuluajal kipub laste mürgistusjuhtude arv kahjuks suurenema.

Vanemad on neil päevil rohkem hõivatud pühadeks ettevalmistuse ja kodukaunistusega ning tähelepanu lastele kipub hajuma, kirjutab terviseamet oma koduleheküljel. Koju tuuakse uusi põnevaid asju, mis tekitavad väikelastes huvi ning kutsuvad end suhu toppima ja maitsma.

Potentsiaalselt ohtu kujutavad taimed:

  • Ratsuritäht: erksa värviga õite ja tähekujuliste lehtedega taim on toodud troopilisest Ameerikast ja Aafrikast. Kõik taime osad on mürgised. Mürgistuse algusele viitav sümptom võib olla kõhuvalu.
  • Iileks: erepunased marjad köidavad eelkõige lapsi. Kuni kahe marja söömine ei ole ohtlik. Suurem kogus võib kutsuda esile oksendamist, kõhuvalu, kõhulahtisust, teadvusehäiret.
  • Puuvõõrik: kõik taime osad sisaldavad toksilisi aineid. Mürgistusele viitavad oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Kuni kahe marja või lehe söömine ei põhjusta rasket mürgistust. Kui otsustate oma koju puuvõõriku tuua, pange taime ümber võrk või kilekott – nii ei saa koduloomad ega lapsed suhu panna maha kukkunud marju ega lehti.
  • Koralltomat: taime kõik osad on mürgised ning kutsuvad esile oksendamist, nahapunetust, ärevust ja hallutsinatsioone. Taime marjad on oranži ja tumepunast värvi. Mõnedel juhtudel võivad esile kutsuvad krampe.
  • Jõulutäht: suures koguses taime osade alla neelamine kutsub esile mõõduka kõhuvalu. Taime mahl põhjustab nahalööbe, mahl tuleb maha pesta vee ja seebiga. Jõulutähte peetakse alusetult väga mürgiseks taimeks.

Vähem ohtlikud või ohutud taimed:

  • Tuliastel: tänu oma lumetaolistele lehtedele on see taim praktiliselt iga piduliku laua kaunistuseks. Tuliastel on ilusate õite ja valgete marjadega taim. Suures koguses marjade tarvitamine võib põhjustada kõhuvalu. Paljude ekspertide seisukoha järgi on see taim ohutu.
  • Jõulukuusk: okkad võivad põhjustada lämbumist, kuid okkad ise toksilised ei ole.  
  • Kee-palvehernes: taime tumepunaseid mustade servadega lehti kasutatakse ehete valmistamisel. Indias ja Aafrikas põhjustab see taim nii inimeste kui ka loomade mürgistusi. Kui oad neelatakse alla tervetena, siis ei ohusta nad tervist. Kui aga ube näritakse enne allaneelamist, võivad need põhjustada oksendamist, kõhuvalu ja verega kõhulahtisust.  
  • Jõulukaktus: selle lehed on siledad, ererohelised, servadest sakilised. Jõulukaktusel on roosakaspunased kuni lillakad õied. Taim ei ole toksiline.   

NB! Kui kahtlustate, et laps on taime osa alla neelanud, küsige nõu ja abi mürgistusteabekeskuse infoliinilt 16 662.

Jõulude ajal enamlevinud kaunistused:

  • Valgustid: lambid võivad sisaldada väikeses koguses metüleenkloriidi. Sama ainet leidub ka värvieemaldajate koostises. Metüülkloriidi sattumine suu limaskestale või nahale võib põhjustada ärritust.
  • Küünlad: küünlad koosnevad vahast ja muudest sünteetilistest ainetest, kuid ei ole toksilised. Vaatamata sellele võivad küünlad põhjustada lämbumist väikelastel.
  • Jõulupuu kaunistused: enamasti õhukesest klaasist, metallist, vahtpolüsteroolist või puust valmistatud kaunistused võivad allaneelamisel põhjustada kas lämbumise või soolesulguse. Mõned vanemad jõulupuu ehted on kaetud toksilise värvi või lakiga. Selle kogus on aga väike ning mürgistus vähetõenäoline.
  • Jõulupuu vees lahustuv pulber: selleks, et jõulupuu oleks kauem ilus ja lõhnaks hästi, lisatakse vette toiteainete segupulbrit. Pulbri põhiliseks koostisosaks on suhkur, mis ei ole ohtlik. Kodus tehtud lahused aga sisaldavad rohkelt aspiriini, mis võib suurtes kogustes osutada toksiliseks.
  • Kingituste pakkepaber: enamasti on pakkimispaber ohutu. Ettevaatust nõuavad kunstvärviga kaetud rippuvad osad. Ärge laske lastel neid närida!
  • Glitter: ei ole toksiline.
  • Kunstlume ja -vedelikuga täidetud suveniirid: populaarseteks suveniirideks on vee või glütseriiniga täidetud klaaspallid. Nende sees hõljuv kunstlumi on kaltsiumkarbonaat ja see ei ole toksiline. Mõnikord võib suveniiri vesi põhjustada toidumürgistust.
  • Lumesprei: paljud spreid sisaldavad atsetooni või metüülkloriidi. Nende ainete aurud võivad sissehingamisel põhjustada hingamisteede ärritust. Halvasti tuulutatud ruumis võib lühiajaline aurude sisse hingamine kutsuda esile pearinglust, peavalu ja oksendamist. Pikaajaline ruumis viibimine ja aurude sisse hingamine võib põhjustada raskemaid mürgistusetunnuseid. Lugege hoolikalt pakendis olevat kasutamisjuhendit. Kuivanud lumesprei ei ole ohtlik.
  • Säraküünlad: nende keelega maitsmine on ohutu. Need sisaldavad baariumnitraati, mis võib allaneelamisel põhjustada seedehäireid. Kui on söödud rohkem kui kahe sentimeetrine jupp, tuleb manustada aktiivsütt.
  • Tuletikud – kuni 20 tuletikupea söömist ei peeta ohtlikuks.
  • Praetermomeetrid ei sisalda elavhõbedat, vaid punaseks või siniseks värvitud petrooleumitooteid. Praadi võib süüa ka siis, kui termomeeter on purunenud. Värvunud osa tuleks välja lõigata.
  • Patareid: enamik patareidest sisaldavad alkaalset elektrolüüti, mis võib välja voolates põhjustada söövitust. Nööp-patareide põhjustatud sümptomid tulenevad peamiselt nende söögitorru kinnijäämisest. Tavaliselt väljuvad väiksed patareid organismist loomulikul teel.

Mürgistusõnnetuse korral võtke ühendust infoliiniga 16 662. Kõnedele vastatakse ööpäev läbi. Mürgistusinfoliin annab asjakohast infot järgmiste mürgistusjuhtude korral:

  • kodukeemia;
  • taimekaitsevahendid ja väetised;
  • näriliste ja putukatõrjevahendid;
  • kosmeetika ja loodustooted;
  • ravimid, narkootilised ained;
  • seened, taimed;
  • mürgiste loomade hammustused;
  • mürkgaasid;
  • alkoholid.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles