Poola ajaloolane esitles täna raamatut eestlastest Teises maailmasõjas

Poolakeelne raamat eesti sõduritest «Mutta tallatud lootus»

FOTO: Erakogu

Poola harrastusajaloolane Jacek Cielecki estles täna oma kodumaal poolakeelset raamatut «Mutta tallatud lootus», mis räägib 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi lahingutest 1945. aastal. Raamat ilmub tuleval aastal ka eesti keeles.

Tegemist on esimese Poolas välja antud raamatuga mis käsitleb Saksa poolel võidelnud eestlaste saatust Teise maailmasõja viimastel kuudel, ütles Cielecki Postimehele.

Jacek Cielecki

FOTO: Erakogu

Raamat keskendub eestlaste osalemisele Opole piirkonna lahingutes jaanuarist märtsini 1945. Ajaloolane käsitleb oma raamatus ka eestlaste võitlusi Alam-Sileesias aprillis ja mais 1945 ning niinimetatud «Tšehhi põrgut» mais 1945. Lühidalt on raamatus kajastatud Saksa poolel sõdinud eesti sõdurite saatust Taanis.

Raamat on koostatud Eesti, Saksa ja Poola arhiivimaterjalide põhjal, samuti on teose koostamisel kasutatud inimeste mälestusi. Raamatus on mitmeid seni avaldamata fotosid ja kaarte 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi lahingutest 1945. aastal.

«Mutta tallatud lootuses» on kirjeldatud ka langenud Eesti sõdurite väljakaevamisi ja ümbermatmisi Poolas, milles Cielecki ka ise osales.

Cielecki sõnul on raamat juba tõlkimisel eesti keelde ning «Mutta tallatud lootus» ilmub Eestis loodetavasti järgmise aasta kevadel.

Jaanuarist märtsini 1945 Sileesias Opole piirkonna lahingutes sai surma, haavata või võeti vangi 2500 eestlast. Opole kuulus kuni 1945. aastani Saksamaale ja kandis nime Oppeln.

20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis loodi 1944. aasta jaanuaris Neveli rindel. Diviis osales 1944. aastal Narva ja Sinimägede lahingutes. Diviisi üksused osalesid Eesti pinnal lahingutes ka pärast rindejoone lagunemist 1944. aasta sügisel. 1944. aasta detsembris vannutati diviis Saksamaal Neuhammeris uuesti, sel ajal kuulus diviisi koosseisu umbes 11 000 meest, neist enamik eestlased. Diviisi koosseisu kuulusid 45. ja 46. grenaderirügement.

1946. aastal tunnistas Nürnbergi kohus SSi kuritegelikuks organisatsiooniks, kuid ühe olulise erandiga: kohtuotsuse kohaselt ei saa selle liikmeiks pidada isikuid, keda riigiorganid kutsusid Relva-SS teenistusse ilma kutsutuile valikuvõimalust andmata. Valikuõiguse puudumine oli eesti sõjameestele kolmekordne - saksa võimud keelasid luua eestlastel oma sõjaväge, eesti väeosi ja politseinikke sunniti astuma Relva-SSi sundkorras ning  valdav enamus Relva-SSile allunuist olid mobiliseeritud.

USA Põgenikekomitee teatas 1950. aastal Eesti Vabariigi peakonsulile New Yorgis, et Ameerika Ühendriigid ei pea Relva-SSis teeninud eestlasi kuritegelikeks.

«Balti Relva-SS üksused erinesid täielikult Saksa SSist nii oma otstarbe, ideoloogia, tegutsemise kui ka liikmete kvalifikatsiooni poolest, mistõttu Komisjon otsustas, et Ameerika Ühendriikide ümberasustatavate isikute Ameerika Ühendriikidesse asumise seaduse paragrahv 13 alusel ei ole need organisatsioonid vaenulikud Ameerika Ühendriikide valitsusele,» seisab 13. septembril 1950 peakonsulile saadetud kirjas.

Tagasi üles