K, 5.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Skeemitamine ümbrikutesse jagatud sularahaga: miks ei taha Allan Kiil oma vara arestimist?

Helen Mihelson
, reporter
Skeemitamine ümbrikutesse jagatud sularahaga: miks ei taha Allan Kiil oma vara arestimist?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Allan Kiil (vasakul) ja Ain Kaljurand.
Allan Kiil (vasakul) ja Ain Kaljurand. Foto: Andrus Peegel

Tallinna sadama eksjuhtide Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kaitsjad leiavad, et läbiotsimiste käigus leitud sularaha, vastavalt 9150 ja 323 000 eurot, ei tuleks täielikult arestida. Kas ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ja muudab selles küsimuses maakohtu määrust, selgub homme.

Harju maakohus tegi Allan Kiili vara suhtes arestimismääruse 1. detsembril ning Ain Kaljuranna vara suhtes kolm päeva hiljem.

Prokuratuuri taotlusel arestiti Kiili kodust leitud ligi 9000 eurot sularaha ning Kaljurannale kuulunud ning erinevatel läbiotsimistel leitud ligi 323 000 eurot sularaha. Meeste varad arestiti nende võimalikul süüdimõistmisel võimaliku konfiskeerimise tagamiseks.

Seejärel aga esitasid ringkonnakohtule määruskaebused Kiili kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ning Kaljuranna kaitsjad, vandeadvokaadid Leon Glikman ja Paul Keres. Neid kaebusi ringkonnakohus täna arutaski.

Kaks ümbrikut ja üks karp

Kiili kaitsja kaebus puudutas kahtlustuse saanud ärimehe kodust seifist leitud ja arestitud sularaha väärtuses 9150 eurot. Prokuratuuri selgitusel näitavad eeluurimise käigus kogutud tõendid, et see hulk raha on saadud kuriteo toimepanemise käigus.

Nimelt on kahtlustuses märgitud, et Kiilile anti selle aasta suvel tema kodus üle altkäemaks kogusummas umbes 12 800 eurot. Samuti näitavad Kiili ja tema abikaasa pangakonto väljavõtted, et viimati võtsid nad oma arvelduskontolt sularaha välja 2011. aastal. Seetõttu võibki prokururatuuri hinnangul väita, et leitud sularaha on justnimelt illegaalsel teel saadud.

Kiili täna kohtus esindanud kaitsja Marko Pilve sõnul on prokuratuur eiranud asjaolusid raha kuulumise kohta. Kaitsja väitel ei viita ükski tõend sellele, et see hulk sularaha kuuluks üksnes Kiilile. Vastupidi, Pilve sõnul näitavad tõendid, et arestida võib sellest summast vaid 725 eurot.

Pilv väitis täna kohtus, et seifist leiti läbiotsimise käigus tõepoolest 9150 eurot, kuid see oli kolmeks jagatud: ühes ümbrikus, mille peale oli kirjutatud Kiili abikaasa nimi, oli 3600 eurot, teises ümbrikus, mille peal oli kirjas täisealise lapse nimi, oli 4100 eurot ning ühes pruunis karbis oli 1450 eurot.

Kaitsja hinnangul võib vaid viimast neist pidada abikaasade ühisvaraks, millest Allan Kiili osa on 725 eurot. Ülejäänud raha arestimine ei ole kaitsja hinnangul tõendatud.

Kust aga sai raha kahte ümbrikusse? Kaitsja sõnul on raha saadud näiteks tühjana seisva korteri andmisest tuttavate käsutusse ja rollerimüügist.

Neinar Seli otsuse mõju

Ain Kaljuranna kaitsja Paul Keres rõhus oma kaebuses aga sellele, et kahtlustuses on Kaljuranda käsitletud kui ametiisikut, ent hiljutine Neinar Seli lahend riigikohtus aga määratleb selgelt ametiisiku rolli ning kaitsja väitel Kaljuranda ametiisikuna käsitleda ei saa. Seetõttu leidis kaitsja, et umbes 323 000 euro arestimine on õigusvastane.

«Neinar Seli kohtuotsuse järgses õigusruumis ei saa kohtud enam kriitikavabalt nõustuda sellega, et iga ettevõtja, kes on konkurentsiseaduse tähenduses avalik ettevõtja ja selle ettevõtte juhtorgani liige, on automaatselt ametiisik. Riigikohus on selle käsitluse konkreetselt välistanud,» rääkis Kaljuranda kaitsev Paul Keres.

Ta selgitas, et ametiisikuna määratlemisel ei piisa üksnes sellest, et Tallinna Sadama näol on tegemist riigile kuuluva äriühinguga, vaid arvestada tuleb ka seda, kas konkreetsed toimingud olid seotud avaliku huviga. 

Riigiprokurör Laura Feldmanis vaidles aga vastu, rõhutades, et tegemist on siiski riigile kuuluva äriühinguga ja avalike ülesannete täitmisega. «Kui kaitsja tõi välja, et kahtlustuses välja toodud lepingud on sõlmitud teiste eraõiguslike isikutega, kus puudub igasugune riigiosalus, siis nende lepingute sõlmimisega võetakse Tallinna Sadamale kohustus,» selgitas Feldmanis.

Ringkonnakohus teeb lahendi vara arestimise lubatavuse ja põhjendatuse kohta homme pärastlõunal.

Riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi on Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil võtnud altkäemaksu miljonite eurode ulatuses ning Tallinna Sadama endine juhatuse esimees Ain Kaljurand sadade tuhandete eurode ulatuses. Mehed vahistati 26. augustil.

Märksõnad
Tagasi üles