Ekspoliitik Heinz Valk ütles president Toomas Hendrik Ilvese ametiaja viimast uusaastatervitust kommenteerides, et oodanuks lohutava põsemusi asemel julget, jõulist ja virgutavat sõnumit.
Valk oodanuks Ilveselt lohutava põsemusi asemel jõulist ja virgutavat sõnumit
1. jaanuar 2016, 00:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgu sõnul olid presidendi kõne esimeses pooles fikseeritud Euroopa ja Eesti murekohad täpselt ja väljendusrikkalt sõnastatud. «Väga leidlik oli sõna «logisev». Kuid seejärel hakkas ka kõne ise logisema,» ütles ta.
Tema hinnangul jääb mulje, et presidendile kõne koostanu tahtis pühadeaegse esinemise lõpetada kohustusliku naeratusega suul, kuid see tuli välja õõnsa deklaratiivsusena.
Eesti heroilist paigalmarssi ei muuda edasiliikumiseks usk homsesse uude algusesse.
«Euroopale ohtlikku isekust, mugavust, otsustusvõimetust ja kaitsetahte nõrkust ei muuda olematuks lootus «Euroopa tuleb toime!». Eesti heroilist paigalmarssi ei muuda edasiliikumiseks usk homsesse uude algusesse, sest nagu oleme kogenud, osatakse suunata kõik vajalikud algatused märkamatult ja sujuvalt mittemillessegi,» märkis Valk, kelle sõnul pole Eesti enam Lennart Meri unistuste «Euroopa tiiger», vaid laisk ja küünteta kodukass.
Valk lisas, et seetõttu oleks ta varsti ametist lahkuvalt presidendilt oodanud mitte lohutavat põsemusi, vaid julget, jõulist ja virgutavat sõnumit, mis tõuganuks ehk Eestit püüdlema tõeliselt uut algust ja vältima oma kapsamaale klammerdumist.