Postimees kuulutas aasta inimeseks filmiprodutsent Ivo Felti

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Postimees kuulutas täna aasta inimeseks «Mandariinide» ja «Vehkleja» produtsendi Ivo Felti.

Postimehe peatoimetaja Merit Kopli sõnul leidis toimetus, et kõige rohkem häid emotsioone ja üllatusi oli 2015. aastal seotud Eesti filmikunstiga. Tema sõnul pole Felt mitte ainult «Mandariinide» pea- ja «Vehkleja» kaasprodutsent, vaid ka väsimatu tutvustaja ja eestkõneleja. «Paljuski tänu tema pealehakkamisele sai «Mandariinid» ookeani taga üldse tuule tiibadesse, tänu tema kaasabile kõnnib nüüd sama rada pidi ka «Vehkleja»,» ütles Kopli.

«Meid on rõõmustanud ja meile on tekitanud palju üllatusi, ka hasarti Eesti filmikunst ja asjaolu, et pooleldi Eesti filmid «Mandariinid» ja «Vehkleja» on saavutanud niivõrd suurt rahvusvahelist tunnustust. See, et eesti mehed astusid Oscari galal punasel vaibal, oli midagi sellist ülevat ja ilusat, mis eestlasi ühendas, mis tekitas meis uhkust ja pani kaasa elama. Eks me ehteestlaslikult oleme enamasti mõelnud, et väike Eesti ja meie vaene filmimaailm, ei suuda meie Hollywoodiga võistelda, aga see tunne, et me seda siiski suudame, oli võimas,» kõneles Kopli.

Kopli märkis, et tänu kõrget tunnustust pälvinud filmidele on ka Eesti maailmas palju tuntust kogunud ning võõrsil ollakse paremini kursis eestlaste ja nende ajalooga. «On üks inimene, kes on olnud eriti kirglik ja nende filmide tutvustamisele eriti pühendunud,» tutvustas Kopli.

Laureaat Ivo Felt kinnitas, et tunnustus tuleb talle suure üllatusena. Ta lisas, et auhind kuulub palju rohkematele inimestele, samuti Allfilmi filmistuudiole ja laiemalt Eesti filmikunstile. «Eesti filmist on hakatud rääkima mitte enam nii palju peksupoisina kui varem,» tõdes Felt.

Eesti ja Gruusia koostöös valminud mängufilm «Mandrariinid» (2013) oli esimese Eesti päritolu filmina Kuldgloobuse ja samuti Oscari nominent. 2015. aastal esilinastunud Soome-Eesti-Saksamaa koostööfilm «Vehkleja» esitati 10. detsembril Kuld­gloobuse nominendiks. Ka pääses «Vehkleja» nimekirja, mille seast valitakse Oscari nominendid.

Aasta inimese valimine on Postimehe traditsioon juba alates aastast 1997. See on hea võimalus tunnustada väljapaistvaid inimesi ja nende saavutusi ning sellega tugevdada ühiskonnas elu edasiviivaid väärtushinnanguid. Postimees tahab aasta inimese nimetamisega esile tõsta neid, kelle tegevusel on tähendus ka aastate pärast ja kelle teod lähevad ajalukku.

Eelmisel aastal valis Postimees aasta inimeseks 26. üldlaulupeo kunstilise juhi Hirvo Surva. 2013. aastal kuulutas Postimees aasta inimeseks tudengisatelliidi EstCube-1 projektijuhi Mart Noorma, kelle juhtimisel saadeti kosmosesse Eesti esimene satelliit. 2012. aastal sai aasta inimese tiitli Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ning 2011. aastal saastekvoodiga kauplejad Anne Sulling ja Hannu Lamp.

Varem on Postimehe aasta inimeseks valitud teiste seas kopsuarst Tanel Laisaar, kirjanik Sofi Oksanen, olümpiavõitja Gerd Kanter, suursaadik Marina Kaljurand, merefüüsik Tarmo Soomere, mägironija Alar Sikk ja olümpiavõitja Andrus Veerpalu, kuid ka Eesti sõdurid Iraagis ja joonisfilmi «Leiutajateküla Lotte» loojad.

Tagasi üles