Segadus rakendusaktide ümber: huvi kooselulepingu sõlmimise vastu on leige

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kooseluseaduse vastuvõtmine riigikogus ülemöödunud aasta 9. oktoobril.

FOTO: Sander Ilvest

1. jaanuarist kehtima hakanud kooseluseadus ei ole notaribüroosid kooselulepingu sõlmijatest ummistanud. Notarite hinnangul peitub põhjus ennekõike rakendussätete puudumises, mis tekitab üksjagu segadust.

Pealinnas tegutsev notar Priidu Pärna ütles Postimehele, et möödunud aasta lõpus käis tema juures konsultatsioonil mitu paari, ent lepingu sõlmimiseni täna veel jõutud ei ole. Küll aga loodab ta esimese kooselulepingu allkirjastamiseni jõuda veel sel nädalal.

«Ma tean, et jõulude ajal, kui mõne kolleegiga suhtlesin, siis oli ka neid, kellega oli sel teemal [lepingu sõlmimiseks – toim.] ühendust võetud. Mitte sugugi ainult Tallinnas, vaid ka mujal,» teadis ta rääkida.

Võrus töötav notar Triin Tein ütles, et lepingu sõlmimise vastu on tundnud huvi üks paar. Konsultatsioonini, rääkimata lepingu sõlmimisest, ei ole jõutud. «Kindlasti ei saa öelda, et väga suur huvi oleks,» märkis ta.

Tein lisas, et Võru on väike linn ja kooseluseaduse temaatika ei ole sealsete inimeste hulgas niivõrd populaarne. «Ka selle seaduse vastuvõtmise ajal ei olnud siin minu meelest väga aktiivset diskussiooni.» Seetõttu on tagasihoidlik huvi tema hinnangul ka ootuspärane.

«Pigem on olukord rahulik,» hindas ka Pärna, kelle sõnul ei pea paika arvamus, et peale seaduse jõustumist hakkavad paarid massiliselt lepinguid sõlmima. Seda eriti olukorras, kus rakendussättedki pole jõustunud.

Seetõttu usub ta, et need, kes lepingut sõlmida sooviksid, ei pea paljuks kuu või rohkemgi oodata, et seda teha peale rakendussätete jõustumist. «Inimesed pigem vaatavad, mis saab rakendusaktidega ning neil ei ole sellega (lepingu sõlmimisega – toim.) nii kiire,» sõnas Pärna.

Ka Tein nõustus, et rakendussätete puudumine mängib lepingusõlmijate jaoks oma rolli. Ja võrdlemisi segasest olukorrast tingitult soovivad huvilised pigem veidi oodata. «On ju jaanuari jooksul lubatud riigikogu liikmete poolt lahendust, nii et võib-olla laheneb see olukord juba üsna pea,» rääkis Võru notar.

Pärna sõnul tekitab täna probleeme näiteks see, et jõustunud seaduse kohaselt saab lepingut lõpetada nii, et tehakse kanne registrisse. «Kui keegi tahaks näiteks kolme kuu pärast kooselulepingut lõpetada ja rakendusakte pole vastu võetud, siis tekib küll tõsine küsimus, kas seda lepingut saab üldse lõpetada. Seadus näeb ette, et leping lõpeb siis, kui tehakse kanne rahvastikuregistrisse.» Täna seda kande tegemise võimalust ei ole.

«Eks seda segadust ole veel nii ja teisiti. Inimesed saavad aru, et võiks ju natuke veel oodata ja vaadata,» märkis Pärna. 

Ka notarite koja esimees Tarvo Puri soovitas kaks päeva enne seaduse jõustumist meediale saadetud teates kooselulepingu sõlmimisega kannatada. Ta selgitas samuti, et notarid saavad uuest aastast küll kooselusid sõlmida, kuid mitte neid registrisse kanda, mis põhjustab segadust ja õigusselgusetust. Seetõttu tasub partneritel tema hinnangul kaaluda lepingu sõlmimise edasilükkamist aega, mil rakendusaktid on jõustunud ja reeglid selgemaks saanud.

Mõned nädalad tagasi rääkis Pärna, et temani on jõudnud ka kiri, kus avaldati soovi sõlmida kooseluleping juba uusaastaööl. Ehkki ta avaldas valmisolekut neile inimestele vastu tulla, siis sooviks see vaid jäigi.

«Pigem tundus mulle, et testiti notarite valmisolekut ja seisukohta, et kui nüüd rakendusakte vastu ei võeta, et mis siis saama hakkab,» arvas Pärna. «Pigem oli see sotsiaalne eksperiment ja võib-olla ehmatas see neid ka ära, et notarid on valmis lepinguid sõlmima.»

Pärna ei välistanud, et see «eksperiment» võis olla seotud ka riigikogu menetlusega või selle menetluse mõjutamisega.

Kooseluseaduse rakenduseelnõu, millele esitati 365 muudatusettepanekut, tuleb riigikogus teisele lugemisele 26. jaanuaril. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, toimub rakendusaktide lõpphääletus 28. jaanuaril.

Tagasi üles