/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2015/01/21/3697347t1h0ab2.jpg)
Riigikogu reformierakondlasest sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna oleks oma sõnul eeldanud, et sotsiaalministeerium on töövõimereformi puudulikust kommunikatsioonist õppinud. «Nii kaua kui kommunikatsiooni tähtsusest aru ei saada, jäävad ka ministrid kommunikatsioonivigade pärast tagasi astuma.»
«Oleksin eeldanud, et sotsiaalministeerium on õppinud töövõimereformi puudulikust kommunikatsioonist, kus lõpuks jõuti ka selleni, et nii tundlikul teemal ei saa teha kommunikatsiooni läbi kellegi teise – kas läbi teenusepakkujate või allasutuse,» rääkis Liina Kersna.
«Omal ajal, kui ma olin ise peaministri büroo juhataja, siis ma kutsusin sotsiaalministeeriumis kokku kommunikatsiooni töörühma. Me jõudsime selleni, et inimestele tuleb otse informatsiooni jagada,» lisas Kersna, kes tõi välja, et praeguse skandaali puhul on sihtrühm oluliselt väiksem ja konkreetsem.
«Teenusepakkujatel on kõik kontaktid olemas. Saan aru, et pole võimalik kõikidele helistada, aga arusaadavas keeles kõigile kirjalikku infot anda on küll jõukohane.»
«Viimase avaliku teenistuse reformiga muudeti kommunikatsiooniinimesed tugiteenuste pakkujateks. Viimane aeg on aru saada, et kommunikatsioon on oluline juhtimise osa. Nii kaua kui kommunikatsiooni tähtsusest aru ei saada, jäävad ka ministrid kommunikatsioonivigade pärast tagasi astuma,» usub Kersna.
Kersna nägi enda sõnul eile kolme lapse ema Liis Niinemetsa postitust, kuidas tema liitpuudega lapse abivahendite rendiarve kasvas aasta vahetumisega 100 eurot. Kersna võttis eile seepeale ühendust sotsiaalministeeriumiga.
Ministeeriumist kinnitati talle, et selline hinnatõus pole normaalne, ja lubati Niinemetsaga ühendust võtta.
Viimase minuti otsused reegliks?
«Täna loen Postimehest, et sotsiaalkaitseminister, kes allkirjastas hinnatõusu kaasa toonud määruse 21. detsembril, ei olnud eilse päeva jooksul kommentaarideks kättesaadav. Ma ei saa aru, miks peab asju nii ajama? Kui on jama, siis sellega tuleb tegeleda. Kui vaja, siis viga tunnistada ning mitte peitu pugeda,» kirjutas Kersna ka sotsiaalmeedias.
Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonijuht Regina Salmu väitis Postimehele, et inimesi on teavitatud ja loetles: puuetega inimeste organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, maavalitsused, sotsiaaltöötajad, abivahendite firmad. Ametnik lisas veel, et igasuguste muutuste puhul on üleminekuaeg ja esialgsed segadused paratamatud.
«Iga reform võtab aega, aga see, et määrus allkirjastatakse 21. detsembril ja jõustub 1. jaanuaril… See on väga kiire,» kommenteeris Kersna. Ta meenutas, kuidas sotsiaalkaitseminister allkirjastas erihoolekandeasutuste restruktureerimise tingimused määrusena päev enne seda, kui ta oli kutsutud sotsiaalkomisjoni sellel määruse üle arutama.
«See määrus pani paika, et uued erihoolekandeasutused võivad olla asulates, kus on vähemalt 300 elanikku, mis võttis ära paljudelt võimaluse ettevalmistatud projektidele raha taotleda. Ma loodan, et see käitumine ei ole reegel, et viimasel hetkel asju allkirjastatakse,» lõpetas Kersna.
Tsahkna: saan paanikast aru
Tänane Postimees kirjutas, kuidas paljudele puuetega laste vanematele saabus aasta algul üllatusena suur arve abivahendite rendi eest. Kuigi selgus, et Invaru oli hindu tõstnud, aga lisaks üllatas vanemaid ka arvetel olevad viited vahendite kompenseerimise protsentide kohta.
Invaru juhatuse liige Lauri Leinuste selgitas, et see tuleneb detsembri viimastel päevadel kinnitatud ja 1. jaanuaril kehtima hakanud määruse sisust. Seni ei olnud abivahenditel piirhindu, mis aga nüüd on kehtestatud. Ehk siis näiteks 20-eurose rendihinna puhul jäi 90-protsendise soodustuse puhul varem vanemal katta vaid kaks eurot. Kui nüüd on sellele abivahendile kehtestatud piirhind 10 eurot, siis tuleb inimesel maksta 12 eurot ehk senise 10 protsendi asemel 60 protsenti.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles Postimehe otsesaates, et hoolimata kehtestatud piirhindadest abivahendite hinnatõusu tulevikus ei tule, kuid puuetega inimesi puudutavates seadustes võib tulla üllatusi ette ka lähitulevikus.
«Ma saan paanikast aru, ma ei hakka midagi õigustama,» tõdes minister ning lisas, et tegemist oli olulise kommunikatsiooniveaga ning ta palub vabandust. «Teavitustööd on tehtud, aga see pole olnud piisav. Ka minul on küsimus, miks see pole olnud piisav,» lisas minister.