Miks mehed poetavad harvemini pisara kui naised?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Barack Obama pisarat poetamas
Barack Obama pisarat poetamas Foto: SCANPIX

USA president Barack Obama valas pisaraid, kui ta rääkis teisipäeval karmimast relvakontrollist ja meenutas 2012. aasta Connecticuti osariigi Newtoni Sandy Hooki põhikooli tulistamist.

Obama viitas oma kõnes noorimatele ohvritele, kes olid esimese klaasi õpilased, samal ajal silmist pisaraid pühkides, kirjutab Live Science.

Obamat peetakse üheks väheseks riigijuhiks, poliitikuks ja meheks, kes julgeb avalikkuses nutta. Miks mehed siis pelgavad avalikult tundeid näidata ja nutta?

On teada, et mehed on juba bioloogiliselt sellised, et nad nutavad vähem kui naised. Kuigi mehed valavad harvemini pisaraid, tekitavad neile samad emotsionaalsed seisundid kurbust ja pisaraid, mis naistele.

Psühholoogide sõnul käitus Obama avalikkuses pisaraid valades julgelt ja ei varjanud oma tundeid, mille tõttu kuulajad elasid talle rohkem kaasa ja tundsid temaga emotsionaalset seotust.

Väga levinud stereotüüp on, et naised puhkevad peaaegu iga asja peale nutma: kurvad uudised ja filmid ning veel palju muud. Mehed seevastu iga asja peale nutma ei puhke.

Hollandi Tilburgi ülikooli psühholoogide Ivan Nykliceki, Lydia Temoshoki ja Ad Vingerhoetsi arvates on meeste ja naiste nutmise stereotüüpidel alust. Naised nutavad aastas keskmiselt tosin korda, mis on viis korda rohkem, kui nutavad mehed.

Meeste nutmisaeg on naiste omast lühem, kestes enamjaolt 2–3 minutit, samas kui naiste nutuaeg võib ulatuda kuni 6 minutini.

Vingerhoetsi sõnul on tal olnud naispatsiente, kes on teinud nutumaratone, mis on kestnud kauem kui üks tund.

Maailma erinevates paikades on nutmiskultuur üldjoontes sarnane, kuid vaesemates riikides nagu näiteks Ghana, Nepal ja Nigeeria nutetakse vähem kui heaolu- ja tööstusriikides. Vaestes maades nutavad mehed ja naised seega peaaegu sama palju.

Teadlaste arvates võib see olla tingitud asjaolust, et neis kultuurides ei ole nutmine heaks kiidetud või on isegi tabu. Rikastes riikides on kultuuriline keskkond nutmist soodustav ja sellele aitavad kaasa nii massikultuur kui sotsiaalmeedia.

Meeste ja naiste nutmisel on ka hormonaalne erinevus. Naiste organismis on rohkem prolaktiini, mis mängib rolli hellustunde tekkes. Prolaktiin on hüpofüüsi eessagaras sünteesitav peptiidhormoon.

Meeste organismis on rohkem testosterooni, mis hoiab tundeid tasakaalus ja blokeerib ka nutmist.

1998. aastal tehtud uuring näitas, et menopausis naistel on vähem prolaktiini ja rohkem testosterooni ning selles vanuses naised nutavad nooremate naistega võrreldes vähem.

Kuni puberteedieani, mil poistel ja tüdrukutel käivitub hormonaalsed muutused, nutavad mõlemast soost lapsed sarnaselt ja võrdse aja jooksul.

Meeste vähesema nutmise saab kirjutada ka silmade ehituse arvele, sest naistel on sügavamad ja lühemad pisarvedeliku kanalid, mis täituvad kiiremini ning seega on naiste nutt nähtavam.

Osa nutu-uurijaid on arvamusel, et ajaloos on olnud perioode, mil meeste nutmist peeti nõrkuse märgiks. Seda kinnitavad nii sõja- kui rüütlilood.

Uuringu « Crying: A Natural and Cultural History of Tears» (Nutmine: pisarate looduslik ja kultuuriline ajalugu) andmetel hakkasid mehed avalikkuses julgema nutta koos tööstusrevolutsiooni käivitumisega ning tehastes töötamisega.

Töösturid mängisid töötajate emotsioonidel ja manipuleerisid nendega, mille abil loodeti produktiivsuse tõusu, ehk nutu abil jõuti vaimsesse ja kehalisse seisundisse, et teha näiteks ületunde. Samas jäid enamik naisi ikka koduseks ning tunnete liigne näitamine 19.-20. sajandil isegi kodus ei olnud soovitatav, sest see viitas ebastabiilsusele ja nõrkusele.

Mehed, kes tunnistavad oma naiselikku või androgüünset poolt, julgevad nutta sagedamini ja avalikult kui need mehed, kes peavad end ülimehelikuks.

Nii meeste kui naiste puhul on nutmise käivitajateks üldjoontes samad asjad: lähedase surm, emotsioone tekitavad filmid, lahkuminek ja isegi mõni õnnelik moment.

Psühholoogide sõnul näitavad pisarad, et inimene on nutmise ajal haavatavas seisundis. Nutmise ajal muudab pisaravedelik nägemise hägusemaks ning nutjates ei ole ka agressiivsust.

Nutmine on puhastava toimega ja annab märku tunnete sügavusest.

USAs tehtud uuring näitas, et inimestel, kellel on Sjögreni sündroom, mille puhul on nutmine takistatud, oli raske  teiste inimeste emotsioonidest aru saada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles