Peep Pahv: vaba valiku hukatus

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe sporditoimetuse juht Peep Pahv
Postimehe sporditoimetuse juht Peep Pahv Foto: Andres Haabu

Ajal, mil mina noore autojuhina liiklusesse sukeldusin, polnud talverehvidest, ammugi juba naastrehvidest, keegi suurt midagi kuulnud. Olgu taevas lõõskava päikese käes paarkümmend soojakraadi või kõrgugu hanged rinnuni ja laiugu tee asemel liuväli – Žigulid ja Moskvitšid kulgesid ikka samade, tihtilugu üsna sildaks kulunud rehvidega. See oli toonane normaalsus ning ükski sõit ei jäänud sõitmata.

Kas me peaksime aga aastal 2016 naasma samasugusesse olukorda, kus talvisel teel ukerdavad autod suudavad vaevu liikuda ja maanteekraavid on täis libeduse tõttu teelt välja sõitnud autosid? Kindlasti mitte! Seepärast on ka kohatu algatada debatti selle üle, kas talverehvid peaksid teatud ajal olema kohustuslikud või mitte. Las see jääda jumal teab kust mõne igavleva soomlase pähe tulnud, kuid mitte kunagi realiseeruvaks mõtteks.

Ma olen nõus nende inimestega, kes on vastu kogu meid ümbritseva elu liigsele reguleerimisele. Ainult käskude ja keeldude maailmas elamine pole demokraatlikule ühiskonnakorrale omane, kuid samas on reegleid, millest loobumine toob kaasa väga valusid tagajärgi. Liiklus on üks sellised valdkondi, kus anarhistlikuks vabaks tõlgenduseks ei tohi jätta liialt ruumi. 

Eestis on liiklusohutuse parandamisest ja õnnetuste arvu vähendamisest palju räägitud ja selle heaks ka palju tehtud. Talverehvide kohustusest loobumine tähendaks aga seni tehtule vastutöötamist. Me võime eeldada, et inimesed on teadlikud ning vahetavad talve saabudes rehvid vabatahtlikult ja õigel ajal, kuid tegelik elu on midagi muud.

Väiksepalgaline tööline vaatab oma arvelduskontot, kratsib kukalt, lööb käega ja sisendab endale, et küllap saan hakkama, ostan rehvide asemel parem perele süüa või koju mõne tarviliku asja. Rullnokk arvutab aga mobiiltelefoni abil välja, mitu pudelit jooki ta talverehve ostmata jättes säästetava raha eest saab endale lubada, ja temagi otsus on selge. Mõni lihtsalt ei viitsi selle asjaga jännata, sest pole reeglit, pole ka kohustust.

Aastakümnetetagusel ajal olid inimesed olude sunnil harjunud libeduse saabudes ettevaatlikumalt liiklema – nad oskasid sõita. Tänapäeva juhid on aga teistsugused. Seda on näha ju mõnikord varasügisel tekkiva esimese niininimetatud musta jää või ootamatult maha sadanud paksu lume korral. Ohtlikke olukordi tekib ridamisi ning politsei ei jõua kõigi avariipaikadega tutvudagi.

Alati ei päästa ka talverehv, kuid lootus tervena koju jõuda on nendega mitu korda suurem. Üks liiklusjärelevalve  oluline osa on tagada, et liikleja ei muutuks ohtlikuks iseendale. Seepärast on kohustus kinnitada sõidu ajal turvavöö – minu jaoks näiteks väga ebamugav tegevus – ning seepärast peaks säilima ka kohustus sõita talvel talverehvidega. Tali ju taeva ei jää, seda tõestab ka praegu Eestit kattev lumevaip. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles