Rosimannus Postimehe artiklist: see on kuiva sule punnitus

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autorollo istung Harju maakohtus.
Autorollo istung Harju maakohtus. Foto: Tairo Lutter

Autorollo pankrotivaidluses kahes kohtuastmes kaotajaks jäänud poliitik ja ärimees Rain Rosimannus leidis pärast kolmepäevast ootamist aega lõpuks Postimehele vastamiseks.

«Olen puhkusel, blokkinud kõik telefoninumbrid peale mõne lähedase, ammugi ei loe ajalehti ega e-maile,» põhjendas kolme päevase ootamise järel Postimehele vastanud Rain Rosimannus oma hilinenud vastust.

Tänane Postimees avaldas uuriva ajakirjanduse loo, kus lükati ümber mitmed Rosimannuse poolt jõulueelses intervjuus Postimehele Autorollo kaasuses esitatud väited. Rosimannus nimetab Postimehe tänast artiklit oma e-kirjas «kuiva sule punnituseks»

Ta jätkas: «Palun täies mahus, st kärbeteta avaldada «suurele loole» minu väike vastulause:

1) See on kurikuulsa Lextali ja miljonär Järvekülje organiseeritud järjekordne paskvill, millega nad tõestavad veel kord peamist, mis ma oma intervjuus ütlesin - et nad on kogu Autorollo loo vältel paisanud minu ja mu pere suunas üles alusetuid süüdistusi üksnes ja ainult selleks, et avalikku arvamuse kaudu kohut mõjutada ja survestada. Nüüd nad teevad seda lihtsalt jälle.

2) Ülo Kallasest. Seoses Autorolloga kohtusin Ülo Kallasega täpselt ühe korra ja rohkem mitte kordagi. Täpselt nii nagu intervjuud andes ka silmas pidasin. Kogu hilisem lühike mailivahetus kinnitab aga üheselt ja veel kord, et kogu frustratsioon selle kohta, et pangas liiguvad asjad aeglaselt ja kogu info Autorollo majandustegevuse kohta jõudis minuni Väino Pentuselt, kelle elu äri see oli ja kes ainsana teadis sellest kõike. Muidugi andsin selle edasi kui sain. Mis siis?

See ongi peamine küsimus - kuidas see 2008 toimunud oma pereliikme aitamine üldse puutub käimasolevasse tsiviilvaidlusse Lextali ja Järveküljega, mille sisuks on tütarettevõtte asutamine ja selle kahjulikkus või mittekahjulikkus aastal 2010 ? Vastus on - mitte kuidagi. See on järjekordne Lextali PR, et oma vastaspoole suhtes negatiivset avalikku arvamust kujundada.

3) Väino Pentuse sõiduauto teemal. Aprillis-mais 2010 oli Väino haiguslehel, vaheldumisi kodus ja haiglas. Tema tervis oli peamine põhjus, miks ta sel ajal ise üldse autoga sõita ei tahtnud, aga see on kõigile niigi teada. Mingil hetkel - minu mälu järgi oli see ikkagi suve algul - viidi auto lisaks ka füüsiliselt minema. Kes, millal ja mis asjaoludel vastuvõtmise akti vormistas, kui isegi autokasutajat ennast juures ei viibinud, kust mina seda tean. Sügisel ta enam haiguslehel polnud, miks teda siis üleandmise juures polnud?

Ja lõpuks, mis tähtsust sel on? Jumal taevas näeb tõde, et pärast Väino haiguslehele jäämist sõidutasime teda, sest ise ta seda teha ei saanud. Teie küsimuse - miks haiglasse sattunud inimest sõidutavad pereliikmed ja miks ta nende aja «kulutamise» asemel taksoga ei liikunud - võin ilmselt lugeda halvasti välja kukkunud nalja rubriiki.

4) Ei Janos Sillamaa ega Teet Järvekülg ole selles loos kahjuks usaldusväärsed allikad.

Janos Sillamaa on Autorollo juhatuse liikme vastutuse eest põgenev tegelane, kes oma vastutuse äraveeretamiseks räägib mida iganes. Kui ta allkirjastas Väino Pentuse haiguslehel oleku ajal müügiarveid ja pärast on üritanud kohtus väita, et üldse firma juhtimisse ei puutunud, siis on tal põhjust valetamiseks küll ja küll.

Miljonär Teet Järvekülg on antud asjas otseselt materiaalselt huvitatud isik - tema nimelt tahab meilt saada raha, mida me kunagi võtnud pole.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles