Galerii: Haapsalus peeti menukat vene laata

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Haapsalus on talvisel ajal uusaastatralli kõrval suurim rahvapidu vene laat, kui vanalinn on täis slaavi toidu müüjaid.

Korduvalt on küsitud, miks Haapsalu ja miks vene laat? Esialgne mõte niisugust ettevõtmist korraldada tekkis arutelust, kuidas elavdada talvist vanalinna elu ja tuua aastavahetuse turisti Haapsallu. Selleks korraks on jõutud järeldusele, et see pidu on ennekõike oluline meie endi kogukonnale ning eriti vene rahvusest inimestele, kes tähistavad pühi vana kalendri järgi.

Täna keskpäeval täitus Haapsalu Karja tänav elava kauplemisega, sest neljandat korda peeti vene laata.

Laadaplatsil kippus kitsaks jääma, sest paarikümne müügileti ääres oli inimesi tihedalt täis.

Kauplejate hulgas kõige enam oli söögipakkujaid: valida sai nii mitut liiki suppide kui ka kuumade jookide vahel.

Maitsta sai vene köögi hõrgutisi nagu pliinid, pelmeenid, pirukad jms. Eriti populaarne oli kuum «tsaar tšai» (tsaari tee), mis aitavat üheksakümne üheks tõve vastu, vähk sealhulgas.

Kellel varbad külmetama hakkasid, võis läbi astuda vildimüüja juurest, kus oli valida nii tallutatud kui ka tallutamata vildivariantide vahel.

Taustaks lõid meeleolu Haapsalu vene kollektiivid Bõliina, Barõnja ja tantsustuudio Lootos ning vene laule esitas Juri Zaljubovski Tallinnast. Laste rõõmuks olid kohal ka Ded Moroz ja Snegurotška, kes luuletuste-laulude eest kingitusi jagasid.

Ühtemoodi palju oli nii eestlastest kui ka venelastest külastajaid, nende seas uudistasid laata ka mõned turistid.

Erinevalt mõne haapsallase eelarvamusest ei ole vene laat üksnes vene keelt rääkivatele inimestele mõeldud üritus. Laadaliste seas võis näha arvukalt ka eestlasi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles