Käreda pakasega tundub nii mõnelegi mõistlik idee kodust jalga mitte välja pista. Postimees käis Akadeemia tee öömajas uurimas, kuidas toimetavad neil päevil need, kel oma kodu puudub.
Pakaselistel päevadel on kodutute öömajad kui viie tärni hotellid
10. jaanuar 2016, 19:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas on kokku ligi 2000 inimest, keda võib nimetada kodutuks. Neist 600 on lepinguliselt seotud Tallinna sotsiaaltöökeskusega, mis pakub neile elamispinda ning resotsialiseerumise teenust ehk võimalust ja abi jälle iseseisvale elule suunduda.
Teised elavad seal, kus juhtub. Päeval saab käia Suur-Sõjamäe tänaval asuvas päevakeskuses, kuid kodutud valivad päevade mööda saatmiseks tihti teise viisi.
«Kui saab sees olla, siis on normaalne. Muidu magan bussis, käin Keskturu peal joomas, muud üle ei jää,» kirjeldas Hansel. Linnatranspordist sobivad tema sõnul eelkõige buss nr. 18 ja trammid. Veel hiljuti sai trammiga sõita mitu ringi enne, kui keegi välja ajama tuli. Viru keskus aga näiteks hea koht pole, sest sealt aetakse välja, kui istuma jääd.
Käreda pakase päevadel on kodututel võimalus veeta aega öömajas, üks neist asub Akadeemia teel. Postimehe külaskäigu ajal vaadati parajasti ETV+ telekanalit, mängiti kaarte, tehti süüa ja tukastati.
«Võrreldes [teise öömaja] Alasiga on meil siin viie tärni hotell,» kiitis Hansel, et seltskond, juhtkond ning töötajad on tasemel. Ometigi on paljud kodutud otsustanud öömaja asemel mujalt sooja otsida.
«Nad on kuskil garaažis. Ma tean, olen ise seal kunagi elanud, tean neid kohti. Nad magavad seal, külmetavad.. Mõni inimene magab liftis, trepikodades.»
«Mõnel on eneseuhkus, ei taha öömajale tulla,» arvas Hansel, mis võib olla öömajast loobumise põhjusteks.
Tallinna sotsiaaltöökeskuse diretori Kersti Põldemaa sõnul kuulub kolmest Tallinna kodutute öömajast Tallinna sotsiaaltöökeskusele kaks, mis suudavad majutust pakkuda 54 inimesele, vajadusel ka rohkematele. Krõbedate ilmadega on kohad kohati täis, samas pole Põldemaa sõnul ette tulnud olukorda, kus keegi välja külmetama jääb. «Meie andmetel ei ole keegi ukse taha jäänud, kui on tahtnud tulla. Aga kõik ei tahagi,» sõnas direktor.
Tulla saavad ka need, kes napsised. «Me oleme küll oma juhtkonnaga aastaid rääkinud seda, et need inimesed, kes on tarvitanud alkoholi, saavad siia sisse kindlasti, kui pole agressiivsed või ohtlikud endale või teistele. Aga me ei luba oma pudeleid siin välja võtta,» selgitas Põldemaa, et öömaja pole joomakoht.
Põldemaa sõnul on öömaja eelkõige vältimatu sotsiaalabi ning stabiilsemale elule üritatakse aidata neid, kes selle nimel vähegi pingutavad. «Kõik on võimalik, kõik on võimalik,» toonitas direktor, et kõik oleneb inimesest endast. Resotsialiseerumise teenusele asumisel sõlmitakse kliendiga majutusleping, koostatakse tegevusplaan, seatakse isiklikud eesmärgid, tähtajad ja vastutajad.
Ka Hansel soovib stabiilsema elu peale saada: «Kevadel üritan Töötukassa kaudu minna jälle autojuhikursustele, saan oma C [kategooria juhiload] kätte uuesti, siis lähen rekka peale ära, vot.»