Rahvuslased teevad ettepaneku jagada kaitseliitlastele relvad ja laskemoon kätte, et tagada sõjalise rünnaku korral laialdane vastupanu.
Rahvuslased tahavad kaitseliitlastele relvad kätte jagada
Gruusia sõda näitas väikeriigi tsentraliseeritud vastupanu jõuetust, kus komandopunktid, relvalaod ja juhtimiskeskused hävitati esimese kolme päevaga ning sellega murti sõjaväe selgroog, teatas IRL ühenduse rahvuslased esimees Tarmo Kruusimägi.
Tema sõnul tuleb Eestil seetõttu võtta suund detsentraliseeritud vastupanule ja seda ka logistika osas.
Rahvuslased teevad ettepaneku võimaldada kaitseliitlastel hoida relva kodus. «Detsentraliseerime relvade, laskemoona ja muu sõjavarustuse laovarud ühtlaselt üle Eesti, mis tagaks meie kaitsejõududele detsentraliseeritud vastupanuvõime agressorile,» ütles Kruusimäe.
Teiseks soovitavad nad luua multilateraalsete lepingutega liidu NATO Ida- ja Põhja-Euroopa liikmesriikidega, kes tunnevad ennast sõjaliselt kõige enam ohustatuna.
«Selle julgeolekuorganisatsiooni koostöö põhineb erinevalt NATO paragrahv 5st, kokkuleppel, et kui ühte liikmesriiki rünnatakse sõjaliselt, siis ka teised liikmesriigid
sekkuvad sellesse konflikti kohe sõjaliselt. Selle sammuga välistame agressiooni korral võimaluse, et jääme mitmeteks nädalateks või kuudeks võitlusväljale üksi,» selgitas ta.
Ühendus rahvuslased teatavad, et koostavad Eesti ühiskonna korraldamiseks tervikprogrammi üldpealkirjaga «Õnnelik inimene elab rahvusriigis ja kõneleb emakeelt».
Selle programmi julgeoleku osa tutvustab ühendus esmaspäeva õhtul rahvusraamatukogus toimuval kõnekoosolekul, kus meenutatakse Otto Tiefi valitsus, mis moodustati 1944. aastal.