Häirekeskus aitas abivajajaid eelmisel aastal kokku 465 500 juhtumis, võrreldes 2014. aastaga kasvas juhtumite arv, kuhu tuli reaalselt abi saata.
Häirekeskus aitas mullu abivajajaid 465 000 korral
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
13. jaanuar 2016, 13:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Häirekeskus saatis kõige enam välja kiirabi – 56 protsendil juhtumitest. Päästjaid saatis häirekeskus välja viiel protsendil juhtumitest. 39 protsenti juhtumitest andis häirekeskus edasi politseile.
Juhtumite arv, kuhu häirekeskusest abi välja saadeti, kasvas 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga enam kui 25 000 juhtumi võrra.
Ööpäevas tehti häirekeskusele eelmise aasta jooksul keskmiselt ligi 3146 hädaabikõnet, sealjuures argipäeval 2978 ja puhkepäeval 3500 hädaabikõnet. Ööpäevas saadeti Häirekeskusest abi välja kokku keskmiselt 1300 juhtumile.
Kokku sai häirekeskus 2015. aastal ligi 1,2 miljonit hädaabikõnet. Võrreldes 2014. aastaga vähenes sissetulevate kõnede hulk 17 protsendi võrra, teatas häirekeskus.
Häirekeskuse peadirektori Janek Laeva sõnul on häirekeskusesse tulevate kõnede arvu langus võrdluses 2014. aastaga ootuspärane trend.
«Kuna oleme oma teenuse ümber korraldanud, saab inimene abi kutsuda ühelt numbrilt ja ühe kõnega varasema kahel erineval numbril mitme kõne tegemise asemel,» lausus ta.
Laev lisas, et uuringutest nähtuvalt on kasvanud ka inimeste teadlikkus sellest, et Eestis on üks hädaabinumber 112, millelt saab kutsuda kiirabi, päästjaid ja ka politseid. Politsei kutsumist seostab selgelt numbriga 112 juba 82 protsenti elanikkonnast.
Eesti läks häirekeskuse juhtimisel ühele hädaabinumbrile 112 üle mullu 11. veebruaril, millest alates saab kiirabi, päästjaid ja politseid kutsuda ühelt numbrilt 112.