Endisest Vene atašeest Eestis võib saada GRU uus juht

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Venemaa sõjaväeatašee Igor Lelin Tallinna Vene kultuurikeskuses 2001. aastal natsi-Saksamaa NSV Liidule kallaletungi 60. aastapäevale pühendatud konverentsil.

FOTO: Peeter Langovits

Hiljuti salapärastel asjaoludel surnud Venemaa võimsa sõjaväeluure GRU uueks ülemaks võib saada kunagine Venemaa sõjaväeatašee Eestis kindralmajor Igor Lelin.

Lelin oli polkovniku auastmes (meie mõistes kolonel) sõjaväeatašee Eestis 2000ndate algul. Venemaa kindralstaabi luure peavalitsuse (GRU) senine juht kindral Igor Sergun suri ametlikel andmetel 3. jaanuaril Moskva lähedal ootamatu südamepuudulikkuse tagajärjel. Vene meedia andmetel näeb Kreml tähtsa GRU uue ülema peamiste kandidaatidena seniseid ülema asetäitjaid. Neid on neli ning Lelin on üks nendest.

Lelin Eestis töötamise ajal eriti silma ei paistnud, samuti pole teada, kas ta oli juba tollal tegelikult GRU ohvitser või mitte. Ametlikult asus ta GRUs tööle 2014. aastal. Kindralmajoriks sai Lelin aasta varem, töötades Venemaa relvajõudude kaadrite peavalitsuse ülema asetäitjana.

Tallinnas töötamise ajal sattus Lelini nimi ka korra Eesti ajalehtedesse: seoses pärgade panekuga 9. mail tollal veel Tõnismäel asunud pronkssõduri juurde. Venemaa sõjaväeatašeedele oli ja on see iga aasta 9. mail kohustuslik tava. 2000. aasta novembris andis Lelin Narvas Venemaa peakonsulaadis üle mälestusmedalid aktiivsematele II maailmasõjas hukkunute otsijatele Ida-Virumaal.

Kui kindralmajor Lelinist peaks saama GRU uus ülem, tekiks huvitav olukord, kus mõlemad Venemaa kindralstaabi olulisimad mehed on teeninud või töötanud Eestis.

Venemaa kindralstaabi ülem kindral Valeri Gerassimov juhtis 1993–1994 Vene armee 144. motoriseeritud jalaväediviisi, mille peakorter asus Tallinnas Tondil. Gerassimov oli diviisi juht ka siis, kui viimased Vene sõdurid Eestist 21 ja pool aastat tagasi lahkusid. Eestis teenis Gerassimov juba 1987. aastast, algul oli ta «Tondi diviisi» staabiülem.

Tagasi üles