Praxise väljapakutud lahendus haiguslehe senise süsteemi muutmiseks võib riigile kaasa tuua mitme miljoni euro suurust kokkuhoiu ja samaväärse lisakulu tööandjatele, kui sotsiaalmaksu ei alandata.
Riik saaks haiguslehe süsteemi muutmisel tööandjate arvelt kuni 36 miljonit kokku hoida (1)
14. jaanuar 2016, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praxis pakkus oma värskes analüüsis välja, et haiguslehe kehtivuse ajal võiks edaspidi ka töötada, samas tasuks kaaluda tööandja makstavat haigushüvitise aja pikendamist viielt päevalt 30-le. Praegu ei saa töötaja esimese kolme haiguspäeva eest üldse mingit hüvitist ega tasu, järgmisel viiel päeval maksab osalist tasu ehk haigushüvitist (70 protsenti palgast) tööandja ning edasi haigekassa neli kuud.
Kui tööandjate vastutusperiood suureneks 30 kalendripäevani, tähendaks see olulisi muutusi sotsiaalkaitse-eelarvele. «Kuna sotsiaalkaitse kohustused vähenevad töövõimekao riski kindlustamisel, oleks ootuspärane, et riik vähendab ka maksukoormust süsteemi sissemaksete kogumisel,» märgib analüüs.
Rahasummasid on aga võimalik arvutada vaid hinnanguliselt. «Et arvutada usaldusväärselt muudatusega kaasnevat rahalist koormust, oleks taas vaja teada haigusjuhtumite jaotust kestuse järgi. Käesolevalt seda infot Haigekassa ei avalda. Võttes aluseks aga hinnangulise eelduse, et enamik (3/5–4/5) töökatkestuse juhtumitest on kuni 30-päevase kestusega, jääks solidaarse sotsiaalkaitsesüsteemi kanda praegusega võrreldes oluliselt väiksem osa,» märgib analüüs.
«Toetudes ravikindlustuse eelarves 2015. aastaks planeeritud haigushüvitiste kulule (45,4 miljonit eurot), ilmneb, et tööandjate kanda jääks sellisel juhul praegusele kulule, mis on 17,7 miljonit eurot, lisaks 27,2–36,3 miljonit eurot,» märgitakse analüüsis.
«Sotsiaalkindlustuse kanda jääks seega vaid 2/5–1/5 juhtumite see hüvitise kulu, mis kaasneb alates juhtumi 31. päevast.»