Riigikohus: linnapea ametist kõrvaldamine on põhiseadusega kooskõlas
Täiendatud!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • KOVi juhte võib kriminaalmenetluse ajaks ametist kõrvaldada, sest:
  • see soodustab kriminaalmenetluse eesmärkide saavutamist
  • see on avalikkuse huvides, kui juht võib jätkata uurimise ajal kuritegudega
  • juhti ei vabastata ametist, vaid kõrvaldatakse ja KOV saab valida asendaja

Linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaar kuulutas siiski raekojas välja jõulurahu.

FOTO: Jaanus Lensment

Riigikohus jättis tänase otsusega rahuldamata Tallinna linnavolikogu taotluse tunnistada Edgar Savisaare kui linnapea ametist kõrvaldamine põhiseadusevastaseks.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumisse jõudis 30. oktoobril Tallinna linnavolikogu taotlus tunnistada Savisaare ametist kõrvaldamise paragrahv kehtetuks.

Savisaar kõrvaldati kohtueelse menetluse ajaks ametist kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 141 lõike 1 alusel. See ütleb, et kahtlustatav võidakse ametist kõrvaldada, kui ta võib edasi töötades jätkuvalt toime panna kuritegusid.

Linnavolikogu aga leidis, et paragrahv on vastuolus põhiseadusega, kuna see ei näe ette omavalitsusüksuse vallavanema või linnapea ametist kõrvaldamise piirangut. Linnapea kõrvaldamise puhul olevat tegemist kohaliku omavalitsuse (KOV) enesekorraldusõiguse riivega, sest sellisel juhul ei saa volikogu iseseisvalt otsustada enda valitud linnapea ametisoleku üle.

Immuniteedi laiendamine linnapeade ja vallavanemate suhtes tähendaks sisuliselt riigi kõrvale riigist sõltumatute üksuste moodustumist.

Linnavolikogu apelleeris, et KOVi enesekorraldusõiguse lahutamatuks osaks on valimistulemuste põhjal moodustatud volikogu poolt linnapea või vallavanema valimine. Tallinna linnapea ametist kõrvaldamine seab kaebajate hinnangul ohtu linna stabiilse juhtimise.

«Kui isik on saanud valimistel rekordiliselt kõrge häältearvu, tuleb erilise hoolsusega kaaluda, kas tema ametist kõrvaldamine on efektiivne ja vajalik eesmärgi saavutamiseks. Tallinna linn on niivõrd suur KOV üksus, et selle juhtide suhtes on vaja kohaldada sarnast immuniteedimenetlust nagu vabariigi valitsuse liikmete suhtes. Vabariigi valitsuse ja riigikogu liikme suhtes ei saa kriminaalmenetluslikke menetlustoiminguid teha ilma õiguskantsleri ja riigikogu koosseisu enamuse nõusolekuta,» leidis Tallinna linnavolikogu.

Riigikohus vaatas taotluse läbi, kuid leidis, et põhiseadusega vastuolu ei ole. Kolleegium leiab, et linnapea kohtueelseks menetluseks ametist kõrvaldamisega sekkutakse küll KOVi enesekorraldusõiguse kaitsealasse, kuid riive on proportsionaalne.

Kriminaalmenetluslike sunnivahendite eesmärk on kriminaalmenetluse tagamine, tõi riigikohus välja.

«Tegemist on ilmselgelt sobiva abinõuga, sest see soodustab kriminaalmenetluse eesmärkide saavutamist olukorras, kus sõltumatu kohtu hinnangul võib linnapea või vallavanem ametikohal edasi töötades hävitada tõendusteavet või mõjutada tunnistajaid. Vaidlusalusele regulatsioonile ei ole ka alternatiivset, isiku põhiõigusi vähem kitsendavat abinõu,» leiab riigikohus.

Ei saa tekkida «riik riigis» olukorda

Kui kohus on jõudnud järeldusele, et linnapea või vallavanem võib ametikohal edasi töötades jätkuvalt toime panna kuritegusid või kahjustada kriminaalmenetlust, on avalikes huvides vajalik kriminaalmenetluse tagamiseks selline isik ametikohalt kõrvaldada.

Riive on mõõdukas ka seetõttu, et  KOV saab määrata ise kõrvaldatud linnapeale asendaja, leidis riigikohus.

Veel täpsustas riigikohus, et tähtsusetu pole ka asjaolu, et ametist kõrvaldamise korral ei vabastata senist kriminaalmenetlusele allutatud linnapead või vallavanemat ametist, vaid üksnes peatatakse tema volitused.

«Immuniteedimenetluse kohalduvuse laiendamine linnapeade ja vallavanemate suhtes tähendaks sisuliselt riigi kõrvale riigist sõltumatute üksuste moodustumist. Niisugused üksused sarnaneksid pigem föderatsiooni subjektile. Selline lahendus ei oleks seega kooskõlas PS §-st 2 tuleneva unitaarriigi põhimõttega. Seetõttu ei nõustu kolleegium Tallinna linnavolikogu seisukohaga, et immuniteedimenetluse puudumine intensiivistab KOVi enesekorraldusõiguse riivet,» leidis riigikohus.

Linnapea või vallavanema ametist kõrvaldamise otsustab sõltumatu kohus ja selline otsus on vaidlustatav nii ringkonna- kui ka riigikohtus.

«Demokraatliku õigusriigi ja unitaarriigi põhimõtetest tulenevalt peab ka linnapeade või vallavanemate suhtes kohalduma kohtumenetluse õiguslik raamistik ühetaoliselt. Kriminaalmenetluse läbiviimine ei saa sõltuda KOV üksuse diskretsioonist linnapea või vallavanema ametist kõrvaldamise loa andmisel. KOV üksused eksisteerivad küll avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides, kuid nad ei ole põhiseaduse kohaselt mõeldud olema «riigid riigis»,» lõpetas riigikohus.

Riigiprokurör esitas 23. septembril Harju maakohtule taotluse Savisaare ja Tallinna linnavolikogu esimehe Kalev Kallo ametist kõrvaldamiseks kohtueelse menetluse ajaks.

Maakohus jättis Kallo ametisse, kuid rahuldas mullu 30. septembril taotluse Savisaar ametist kõrvaldada. Ringkonnakohus nõustus selle otsusega ning riigikohtu kriminaalkolleegium jättis Savisaare kaebuse menetlusse võtmata.

Riigikohtu otsus on leitav siit.

Tagasi üles