Koolivenna mõrvanud mees ei soovinud ennetähtaegselt vanglast vabaneda

Keijo Martin 2007. aastal kohtupingis.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Koolivenna tapmise eest viimased üheksa ja pool aastat trellide taga veetnud Keijo Martin ei soovinud möödunud nädalal ennetähtaegselt vanglast vabaneda ning Tartu maakohus otsustaski mehe trellide taha jätta.

«Kinnipeetav ei soovinud enda tingimisi enne tähtaega vabanemist, vaid soovis oma karistusaja lõpuni kanda. Tema ennetähtaegset vabastamist ei toetanud ei vangla ega prokurör. Kohus leidis, et isik, kes ei soovi vabaneda enne tähtaega, ei ole ilmselt valmis ka alluma kriminaalhooldusele, mistõttu tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ei ole põhjendatud,» märkis Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm BNSile.  

Martini (27) karistusaeg algas 19. juulil 2006 ja lõpeb tänavu 18. juulil.

Martinile määratud 10-aastane vanglakaristus jäi lõplikult jõusse 2009. aasta jaanuaris, kui riigikohus ei võtnud süüasja enam arutusele. Kohus määras Martinile maksimaalse karistuse, mida karistusseadustik alaealisena toime pandud kuriteo eest võimaldab. Sama karistust nõudis Martinile Lääne ringkonnaprokurör Sirje Hunt.

Martini kaitsja jätkas kohtuteed Euroopa Inimõiguste Kohtus, mis leidiski, et kriminaalmenetluses kahjustati pöördumatult Martini kaitseõigust Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni tähenduses. Ühtlasi mõistis EIK Martinile Eesti riigilt hüvitiseks välja 4500 eurot. EIKi hinnangul seisnes rikkumine selles, et rikuti kaebaja õigust kaitsta end kohtueelses menetluses vabalt valitud kaitsja abil ning Martini süüdimõistmine tugines kohtueelses menetluses kaitseõiguse rikkumisega kogutud tõenditel. «Kuigi ringkonnakohus jättis kaitseõiguse rikkumisega kogutud tõendid tõendikogumist välja, võttis ta need otsuse tegemisel tegelikult siiski arvesse,» märkis EIK.

Euroopa kohtu otsusest tiivustatuna esitas Martini kaitsja riigikohtule teistmisavaduse, milles taotles kriminaalmenetluse uuendamist, maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja Martini õigeksmõistmist või kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks.

Tunamullu sügisel avaldatud otsusega jättis riigikohus teistmisavalduse siiski rahuldamata. «Oluline on silmas pidada, et selles asjas ei sedastatud kaitseõiguse rikkumist enam kohtumenetluses ja see rikkumine ei puudutanud enamikku tõendeid, millele tugineti Martini süüditunnistamisel. Seega ei olnud menetluse tulem sellest vahetult mõjutatud,» märkis riigikohus.

Ühtlasi leidis kõrgeim kohtuaste Martinit süüdi jättes, et muud kohtuasjas kogutud tõendid ja ringkonnakohtu otsuses sisalduvad analüüs ja põhistused ei anna alust väita, et kriminaalasja menetluse uuendamine võiks viia Martini õigeksmõistmiseni.

Süüdistuse järgi pussitas toona 17-aastane Keijo Martin 2006. aasta 21. mai õhtul Halinga vallas Pärnu-Jaagupis surnuks oma koolivenna, 16-aastase Sveni. Viimase torke- ja lõikehaavadega surnukeha leiti mõni päev hiljem Tallinna-Pärnu-Ikla maantee 102. kilomeetri lähedalt metsast, teest paarikümne meetri kauguselt.

Juba 2006. aasta juuni alguses jõudis politsei nelja nooruki vahistamiseni, teiste hulgas sattus eeluurimise ajaks trellide taha ka Keijo Martin. Hiljem tuli politseil kolm noormeest süütõendite puudumise tõttu kriminaalkahtluse alt vabastada, kuid Martin saadeti mõrvas süüdistatuna kohtu alla.

Eeluurimise alguses eitas süüdistatav veretööd ja hiljem tunnistas seda, kuid asus kohtus taas kuritegu eitama. Mitu korda klassikursust kordama jäetud Keijo Martin oli tapetud noormehe koolivend ning õppis Sveni paralleelklassis. Kohtu all oli ka Keijo Martini ema Terje Martin, keda süüdistati poja kriminaalasjas olevate tunnistajate mõjutamises, kuid nii esimese kui ka teise astme kohus mõistis ta süü tõendamatuse tõttu õigeks.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles