Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile prokuratuuri tööst ülevaate andnud riigi peaprokurör Lavly Perling ütles, et jälitustegevus on võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega küll hädavajalik tööriist, kuid selle ulatust ei maksa üle hinnata.
Perling kinnitas, et aeg-ajalt levivad kuuldused, nagu tehtaks jälitustoimingud Eestis massiliselt, ei vasta tõele. «Jälitustegevus on võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega hädavajalik tööriist, kuid see peab alati olema seaduslik, põhjendatud ja kontrollitav. Samas ei tasu jälitustegevuse ulatust üle hinnata – seda kasutatakse jätkuvalt ühe kuriteo lahendamisel sajast ning suurema riivega lubasid annab Eestis kohus, mitte prokuratuur,» rääkis Perling riigiprokuratuuri teatel.
Erikomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Ken-Marti Vaher ütles riigikogu pressiteenistuse teatel, et jälitustegevus, mida rakendatakse vähem kui ühes protsendis kriminaalasjades, millest enamiku moodustavad narko- ja muud organiseeritud kuriteod, on Eestis kontrolli all.
Tema sõnul annab enamikul ehk ligi 60 protsendil juhtudel jälitustegevuseks loa kohus, prokuratuur annab lubasid vähem ning seda üldjuhul väiksema põhiõiguste riivega toiminguteks, eelkõige varjatud jälgimiseks. «Eesti riigis kehtib jälitustegevuse lubamisel selge põhimõte, et mida suurem on riive isikute eraelule ja põhiõigustele, seda suurem on kohtusüsteemi roll,» lausus ta.
Vaheri sõnul näitab statistika, et mingit tõenduslikku alust pole neil, kes aeg-ajalt hirmutavad ühiskonda väidetega liigsest jälitustegevusest ja pealtkuulamisest. «Neil, kes ihkavad Eestis niinimetatud Berlusconi seadusega oluliselt piirata prokuratuuri ja politsei tegevust, ei ole motiiviks isikute põhiõiguste suurem kaitse, vaid soov takistada raskete kuritegude tõhusat avastamist,» märkis ta riigikogu pressiteates ja lisas, et komisjon sai kohtumiselt kinnituse, et prokuratuur täidab oma järelevalverolli sisuliselt ja vastutustundlikult.
Perling rääkis komisjonis ka prokuröride üle peetavast järelevalvest, märkides, et prokurörid teevad kriminaalmenetlusi juhtides tähtsaid otsuseid ning need peavad alati olema läbipaistvad ja seaduslikud. «Prokuröride üle teeb sisuliselt järelevalvet nii kriminaalkohus kui halduskohus läbi kaebemenetluste. Samas oleme alati rõhutanud sedagi, kui oluline on ühes asutuses toimiva sisekontrolli töö,» ütles peaprokurör, kelle sõnul on prokuratuur suurendanud järelevalveosakonna riigiprokuröride arvu ning muutnud osakonna töö sisu ja metoodikat.
Riigiprokuratuuri teatel rääkis Perling komisjoni koosolekul ka kuritegevuse valdkondadest, millega võitlemine on prokuratuuri jaoks prioriteet: nendeks on alaealistega seotud kuritegevus, majandus- ja organiseeritud kuritegevus. Samuti nimetas ta oluliseks, et igapäevane rahvusvaheline koostöö oleks kiire ja vahetu.
Samuti märkis peaprokurör, et kuigi konfiskeeritava kriminaaltulu hulk on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud, peavad õiguskaitseasutused kuritegeliku tulu otsimisele veelgi rohkem keskenduma. «Suurema osa kurjategijate jaoks on just raha see motiiv, mis neid tagant tõukab. Kuritegelikku vara tagastamine riigi rahakotti või kannatanutele on äärmiselt oluline,» ütles Perling.