ÜRO erisaadik: Põhja-Korea liider tuleks võtta kriminaalvastutusele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Korea riigipea Kim Jong-un
Põhja-Korea riigipea Kim Jong-un Foto: SCANPIX

Inimõiguste kehv olukord Põhja-Koreas püsib sisuliselt muutumatuna ning riigipea Kim Jong-uni vastu tuleks alustada kriminaalmenetlust, ütles reedel ÜRO Põhja-Korea eriraportöör Marzuki Darusman.

Darusman on olnud Põhja-Korea eriraportöör kuus aastat. Pyongang pole talle kordagi andnud luba riiki külastada.

Raportööri sõnul pole sel perioodil Põhja-Koreas muutunud eriti midagi.

Samas peab rahvusvaheline kogukond otsima viise Põhja-Korea asjassepuutuvate ametnike kriminaalvastutusele võtmiseks ning surve avaldamiseks riigile, et see muudaks oma käitumist inimõiguste vallas.

ÜRO mõistis inimõigusolukorra suletud riigis hukka ka 2014. aasta raportis, mille koostamisel osales ka Darusman.

Erisaadiku sõnul ei ole võimalik öelda, kes konkreetselt riigi kõrgematest ametnikest tuleb vastutusele võtta. «Ma hoiduksin nimede nimetamisest, kuna meil on vaja luua alus korrektsele süüdistusele,» sõnas ta, lisades, et süüdlaste tuvastamisega tegelevad mitu institutsiooni.

Samas rõhutas Darusman, et riigijuht Kim Jong-un on inimõigusrikkumise eest «poliitiliselt vastutav».

ÜRO erisaadik edastab oma tulemused maailmaorganisatsiooni Inimõiguste Nõukogule märtsis enne oma ametiaja lõppu.

Darusman rõhutas vähemalt 13 jaapanlase röövimise tõsidust Põhja-Korea võimude poolt 1970. ja 1980. aastatel.

Viis Põhja-Korea luurajate väljaõpetamise eesmärgil röövitud jaapanlast on kodumaale naasnud, kuid kaheksa on surnud.

«Inimrööv kui sunnitud kadumise vorm on pidev kuritegu, mis ei lõppe enne, kui ohvri perekond saab teada oma lähedase asukoha ja juhul kui see on võimalik, naasevad ellujäänud koheselt oma perede juurde,» lausus ÜRO diplomaat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles